Teadvuses olemine – ärkamise 4 valulikku kõrvalmõju ja kuidas sellega toime tulla

Teadvus on see, kus see on.

Lõppude lõpuks – kes tahab olla teadvuseta?! Mitte mina!

Kuid siin on kokkulepe… kui me esimest korda ärkame ja teadvustame, võib see olla VALUS protsess.

Ja isegi siis, kui tunnete, et olete juba mõnda aega teadlik olnud ja sellele teadlikule teadlikkusele tuginedes asunud elama uude olemis- ja eluviisi, võib see IKKA valus olla.

Olen sama fraasi nii palju kordi kuulnud inimestelt üle kogu maailma, sealhulgas oma suust…

"Mõnikord soovin, et saaksin lihtsalt tagasi minna. Teadmatus on õndsus."

Kuid uskuge mind, teadmatus ei ole õndsus.

Ja elu ei ole parem, kui seda elatakse alateadlikult.

Lisaks – sellel teadlikuks saamise protsessil on väga suur, ilus ja helge pool. See teeb valu ROHKEM KUI VÄÄRT.

Minu arusaam kogu ärkamise ja teadlikult elamise protsessi kohta on selline…

• Teadvuseta elamine on valus, väga väikese pahupoolega.
• Teadlik elamine võib MÕNIkord olla valus, kuid sellel on KÕIK pahupool, mida sellel hämmastaval maailmal pakkuda on!

Seega, kui teil on teadvuse tõttu probleeme, olete õiges kohas. Annan teile mõned näpunäited oma vahetu kogemuse põhjal.

Usu mind… ma tunnen sind! Ma olen seal olnud.

Ärkamine ja teadlikumaks muutumine võib tunduda nagu oleks läbi nõelasilma surutud.

Ma ütleksin, et 60% minu ärkamiskogemusest oli nagu hiilgav ime, mis mulle koitis ja ümbritses mind soojuse, armastuse ja sügava tunnetusega, et sain LÕPUKS aru, mis elu see on.

Ja ülejäänud 40%?

No see oli valus.

Allpool on see, mida ma kogesin teadvuse saamise faasis, ja näpunäiteid, kuidas sellega toime tulla.

Võib-olla olete kogenud samu märke ja kõrvaltoimeid või elate seda praegu läbi?

1 Identiteedi kaotus

KES MA OLEN?!!

Ja see pole alahinnang.

Teadvuse olemine tähendas, et ma ei saanud enam eitada tõsiasja, et mõned asjad, kohad ja rollid, mida mängisin, ei olnud minu jaoks enam mõistlikud.

Nad ei tundnud end sellena, kes ma olen, ja ma ei suutnud seda enam taluda.

Kuid selles koitva teadvuse mõistmises tekkis veel üks olulisem küsimus. "Kui ma ei ole see, siis kes/mis ma olen?"

Ma ei suutnud end enam tehtud töö järgi tuvastada. Ma ei suutnud end samastada rollidega, mida ma elus mängisin, ega asjadega, mis mulle kuulusid.

Ja ma tundsin TRÜVINUD, ilma ankruta. Ma ütlen ausalt… selles oli teatud võimalikkuse tunnet ja põnevust, kuid samas oli ka TERRORI!

Nagu… ma parem kiirustan ja mõtlen selle välja, sest muidu olen ma lihtsalt triiviv lont.

Mul on vaja midagi, millega "müts pähe riputada". Vajan vastuseid. Ma pean teadma, kes ma olen ja kuhu ma kuulun. Inimesed muudkui küsivad minult ja ma isegi ei tea veel ise, kuidas ma saan neile vastata! JIKES!!

Tundsin, et tahaks põgeneda ja peitu pugeda.

Teadmisest, mis ma ei olnud, ei piisanud. Mul oli vaja teada, kes ma olen ja kuhu ma sellel vaimsel/teadvuse teekonnal vanasõnaliselt lähen.

Loobusin ühest identiteeditundest (vana teadvuseta, egost juhitud elu), et püüda meeletult endale teist leida. LOL!

MINU NÕUANNE TEILE  – Lõpuks mõistsin, et uut identiteeti pole, mida leida. Kui te lõpetate püüdmise olla mis tahes või olla keegi või midagi leida ja avastate lihtsalt iseenda, tulete koju.

See identiteedikaotus, mida me teadvuse saades ja olles läbi elame, on lihtsalt "kursuse võrdväärne" ja osa teekonnast.

Sellest ei saa kuidagi mööda, üle ega selle all. Sa pead selle läbima.

Ja seda tehes avastate kõige tõelisema tunde sellest, kes te olete.

See ei ole iseenesest uus "identiteet". See on lihtsalt tõde. See on lihtsalt see, kes sa oled alati olnud, kuid poleks võib-olla aru saanud.

2 Üksindus

Teadvusele üleminekul oli see minu jaoks üksildane aeg.

Minu ümber oli inimesi, kuid samas ei oleks võinud kedagi olla.

Noh, tegelikult mitte päris… Mul vedas, et mul oli paar lähedast inimest, kes olid samasugusel teekonnal ja nad said aru minu eksistentsiaalsest ängist ja üleminekufaasist.

See muutis tohutult.

Sel muutuste ajal, kui lasin lahti oma vanast identiteedist ja alustasin teekonda oma tõelise mina avastamiseks, sain aru, et sellest ei saa kuidagi mööda… see võib olla üksildane! Faktid on faktid.

Ja osaliselt peate sellega lihtsalt tegelema.

Mitte keegi teine ​​ei saa olla sinu nahas koos sinuga, kui tunned oma tundeid, mõtled, läbid neid isiklikke mõtisklusi.

Keegi teine ​​ei saa teie eest teed käia.

Ja keegi teine ​​ei saa teile öelda, mis täpselt juhtub või millal.

Ja see loob eraldatuse tunde.

Mida ma selle teadlikuks saamise ja igapäevaelus teadvustamise protsessi juures hindama hakkasin, on see, et on OK ja normaalne tunda end natuke "omaette".

Huvitav, kas see on osa ärkamisrännakust… et me peaksime seda eraldatust tundma?

Miks? Noh, võib-olla sunnib see meid minema iseendasse selle nimel, mida vajame, ja võtma ühendust kõrgema jõu/universumi/allikaga selleks, mida vajame (usalduse ja usuga).

See protsess, mille käigus tunneme end üksildasena, olles ümbritsetud elu kiirest tegevusest, nagu see on alati olnud, kuid ei tunne end enam samamoodi osana, on võib-olla see, mida me peame läbima selleks, et õppida.

Peame õppima, kuidas olla selles maailmas teistmoodi – mitte enam magama ja illusioonidesse kiindunud, vaid ärkvel ja võimeline leidma rahu kõrgemast teadlikkusest.

MINU NÕUANNE TEILE – lõpuks leiate pusle, kuhu sobite. Ja sa sobid. See lihtsalt ei lähe täpselt samamoodi kui varem, sa pead kohandama oma vaatenurki, et leida oma uus soon ja voolamine teadliku inimesena. Jõuate kohta, kus tunnete end kõigi ja kõigega seotuna, ükskõik kus te ka poleks. Jõuate kohta, kus saate olla täiesti üksi, kuid ei tunne end kunagi üksikuna. See on ärkamise, vaimse tõe, teadmise ilu, kes sa TEGELIKULT oled, ja teades oma loomupärast seost kõrgema jõuga (ükskõik, mida sa sellega isiklikult seostad… Allika, Jumala, universumi, jumalikkusega).

3 Kahetsege ja lööge ennast üles

Kui te esimest korda ärkate, võivad asjad sageli tunda kõiki roose ja hiilgust. Kaunis kogemus kõige ühtsusest ja sinu kohast selles maailmas/universumis.

Te hakkate nägema, kui võimas te tegelikult olete ja mida saate oma elus edasi arendada ja teha.

Ja siis äkki koidab sulle midagi…

SINU MINEVIK.

Sa mõtled kõikidele kordadele, kui tegid asju alateadlikult, tegid vigu ja käitusid egoistlikult ja negatiivselt, kuidas sa tegid või ütlesid asju, mis kahjustasid ennast või teisi ning kuidas võisid vältida oma potentsiaali ja võimalusi. saboteerides ennast ja hoides oma elu ummikus.

Kahetsus lööb peale.

Sa kripeldad.

Ja mõistus hakkab mõtlema, kuidas oleksite pidanud paremini teadma:

• "Kui ma vaid oleksin teadnud seda, mida ma tean praegu…"
• "Ma poleks pidanud seda tegema…"
• "Ma soovin…"

MINU NÕUANNE TEILE – meie ärkamine toimub ÕPPEL AJAL. Millegipärast ärkame igaüks oma elutee pöördepunktis ja me ei pruugi teada, miks see juhtub, kui see juhtub.

Mõni kogemuste ja õppimise kulminatsioon toimub ENNE teadlikuks saamist. Siis see mineviku tarkus ja uus teadvus toidab meie ülejäänud eluteekonda meie vaimseks, vaimseks, emotsionaalseks ja füüsiliseks arenguks.

Seega peame leppima rahu reisiga, mis oli tehtud kuni ärkamiseni.

Elasin läbi oma kahetsus-/kriimustusfaasi ja puhastasin minevikust mõned asjad, mis mulle minu äsja teadvustatud seisundist ei istunud. Ja siis jätsin selle selja taha ja otsustasin ainult ettepoole vaadata.

See on meie valik…

Omada oma minevikku. Võtke õppimine. Pange see puhkama. Ootan.

4 Negatiivsuse nägemine kõikjal

Nii palju kui hakkate teadvusele saades nägema kõikjal ilu ja imesid, mis on veetlev õnnistus, saate ka KÕIGEST teravalt teadlikuks.

Väga vähesed asjad jäävad teie tähelepanuta.

Selle tulemusena, kuigi te näete rohkem varem märkamatud elu imesid, näete nüüd ka VEEL ROHKEM negatiivsust kui kunagi varem.

Näib, et maailmas esinevad väljakutsed ja negatiivsed inimesed tõusevad esile, et end rohkem tuntuks teha.

Muidugi on kõik asjad alati olemas. Võrdselt positiivset ja negatiivset.

Kuid kui muutute teadlikumaks, peate seda meeles pidama ja mitte kaotama pettumust kogu maailma negatiivsuse pärast. Eriti siis, kui tunnete, et negatiivsus lööb iga päev teie kaunile teadlikule näole!

Rohkem kannatusi televisioonis, rohkem negatiivseid inimesi, kes käituvad halvasti, rohkem teadvusetust nendes, keda sa armastad… tahad karjuda maailmale, et ärgata koos sinuga!

Kuid paraku see ei tööta nii.

Väljakutse on olla oma elus ärkvel, eeldamata, et ka teised seda teevad.

Ja leida rahu ja aktsepteerimist maailma negatiivsusega, kõrvuti ilu ja imede reaalsusega, millesse olete astunud.

Ja teadmiseks, et mõlemad võivad koos eksisteerida, kui lasete lahti negatiivse "valeks" tegemisest.

MINU NÕUANNE TEILE – saate seda, mida otsite. Nii et kui olete kurb või pettunud enda ümber nähtava negatiivsuse ja teadvusetuse pärast, on lihtne hakata seda kõikjalt otsima ja seetõttu rohkem nägema.

Selle asemel otsige ainult teadvust. Otsige ainult ärkamist. Otsid ainult ilu ja imesid. Kui otsite, siis näete.

Muidugi näete ka pimedust, kuid vaatate seda oma valgusega ja ütlete endale:

"See pole veel kõik. Igal pool on teadvus ja ma otsustan seda näha.

Tahaksin sinust kuulda. Kerige alla, et jätta mulle allpool kommentaar.

Andke mulle teada, kui tunnete mõnda neist kogemustest või võib-olla muudest väljakutsetest, millega olete kokku puutunud, ja kuidas olete nendega toime tulnud.

Jagamine on osa sellest, mis teeb selle kogukonna nii vingeks – teie kogemused ja arusaamad võivad olla just see, mida teised inimesed peavad kuulma, et neid oma teekonnal aidata!