10 varsti kasutatavat tipptehnoloogiat autodes
Teadlased püüavad koos Automobile inseneridega lähitulevikus anda endast parima [tehnoloogiliselt arenenud](https://inform.click/et/10-parimat-tehnoloogiliselt-arenenud-kaekella/ “tehnoloogiliselt arenenud”) autode väljatöötamiseks. Paljud ideeautod on juba välja töötatud hingematvalt aerodünaamilise disainiga, et takistada lohistamist, mis on ka rohelisem, võimaldades seega vähem kütusekulu ja vähem CO2-heitmeid. Biokütusel töötavad autod ja elektriautod on juba ideelavastuse tänavatel sensatsiooni lävel, kuna Tesla on viimastel aastatel juba palju futuristlikke elektriautosid välja töötanud. Inseneride sõnul domineerivad tulevastel aegadel maanteel päikeseenergial töötavad autod. Kuid elanikkond on väga mures selle pärast, kas tehnoloogialähiajal autodesse istuvad, jääb nende eelarve piiridesse. Nii et siin on nimekiri kümnest tipptasemel tehnoloogiast, mida peagi autodes kasutatakse.
Top 10: tulevased sõidukite tipptasemel tehnoloogiad:
10 konditsioneeriga istekohta
Cadillac SRX on vaid üks paljudest uutest sõidukitest, mis pakuvad konditsioneeriga istmeid.
Konditsioneeriga istmete standardmudeli töötas välja riiklik taastuvenergia labor. See tehnoloogia võimaldab jahutada kogu turvatoolide kere, näiteks juhi ja kõrvalistmeid. Konditsioneeriga istmel kasutatav kangas on poorse võrguga, mis võimaldab õhuvoolu läbi selle, samas kui mitu istme sees olevat ventilaatorit tagavad jahutatud õhuringluse. Istme poorne kate võimaldab keha loomulikul jahutussüsteemil töötada ka istudes ja hoiab jahedust, ringeldes õhku üle naha, samal ajal kui liikuv õhk kannab keha soojust. Mercedes-Benz on oma 2014. aasta S-klassi jaoks välja töötanud ka eksklusiivsed kuumakivist massaažikopi istmed, mis töötavad 14 väikese turvapadja kaudu, mis täispuhutavad ja tühjenevad, et ergutada sõitja tagumist külge.
9 Liiklusmärkide äratundmine
Cutting Edge Technologies Varsti kasutatav autodes.
Mõned Audi ja Mercedes-Benzi tippklassi autod kasutavad liiklusmärkide, nagu „Kiirusepiirang” või „Kool ees” või „Pöörake paremale / vasakule”, tuvastamiseks ette suunatud kaameraid. Auto saab kiirusepiirangut sisse viia otse infokobara keskel, kombineerides liiklusmärkidelt saadud teavet navigatsioonisüsteemides sisalduvate andmetega. MobilEye ja Continental AG koostöös töötati välja esimesed kiirusepiiranguid tunnustavad TSR-süsteemid. Seejärel lisati see esmakordselt ümberkujundatud BMW 7. seeriasse, millele järgnes 2008. aasta lõpus Mercedes-Benz S-klass, mis suudab tuvastada ümmargusi kiirusepiirangute märke kogu Euroopas. TSR-il on ka täiendav eelis, kuna see suudab toetada navigatsioonisüsteeme LED-õhul põhinevate muutuva kiiruse piiramise märkide tuvastamisega.
8 öönägemine jalakäijate tuvastamisega
Varsti kasutatavad tipptasemel tehnoloogiad autodes.
Esmakordselt pakkus Cadillac sõidukites öönägemist 2000. aastal. S-klassis on Mercedese öönägemise tehnoloogia uuendatud versioon Night View Assist Plus saadaval alates 2005. aastast. Selle tehnoloogia uuemas versioonis, mida juba pakutakse 2010. aasta E-klass määrab uus süsteem jalakäijad ja tõstab need armatuurlaua ekraanil esile. BMW-l on sarnane tehnoloogia koos jalakäija identifikaatoriga, mis näitab ka jalakäija liikumissuunda. Volvo on välja töötanud tehnoloogiate kombinatsiooni, mis võimaldab jalakäijaid ja jalgrattureid tuvastada, võimaldades seega vältida kokkupõrkeid linnapiirkondades. Kaasaegsed öönägemissüsteemid tuvastavad infrapunavalgust või võimendavad saadaolevat valgust, et tuvastada esilaternate ulatusest väljaspool olevaid objekte.
7 liitreaalsuse juhtpaneeli
Varsti kasutatavad tipptasemel tehnoloogiad autodes.
Esiklaasil olev ekraan on juba mõeldud paljudele tippklassi autodele. Lähipäevil suudavad autod juhi ees tuvastada väliseid esemeid ja kuvada nende kohta esiklaasil teavet. BMW on juba mõnes oma sõidukis juurutanud esiklaasinäidikud, mis kuvavad tuvastatud objekti põhiteavet, ja nüüd töötavad nad välja ka liitreaalsuse juhtpaneeli, mis suudab tuvastada kaugust objektist. Samuti kuvab see süsteem esiklaasis punase kasti, mis näitab, kuidas enne kokkupõrget järgmisele sõidureale manööverdada, kui mõni muu auto selle poole läheneb. BMW prognoosis hiljuti videot, kus nad kasutavad AR-prille mootori vaatamiseks, et osi tuleb välja vahetada, ja näitab seejärel ka üksikasjalikke juhiseid selle parandamiseks.
6 intelligentset esituld
Kaugtulede LED-tuled, mis tuvastavad vastutulevad sõidukid ja takistavad kaugtulesid pimestamist, on juba paljudes autodes nagu Mercedes, Audi ja Mazda sisse lülitatud. See tehnoloogia on võimeline varjutama esitulede täpseid alasid, mis põhjustaksid teisele juhile pimestamist, kui süsteem tuvastab teise sõiduki, mis tuleb vastassuunas. Teiselt poolt töötleb aktiivne kurvitulede süsteem arvutipõhiseid andmeid kiiruse ja roolinurga alt ning pöörab vastavalt kaugtulesid. See funktsioon valgustab sõiduki ees olevat teed, samas kui traditsioonilised esituled valgustavad pööramisel teeserva. Audi ja BMW võistlevad ka esimestena autotootjatena, kes pakuvad seeriaautos traditsiooniliste LED-de asemel laseritulesid.
5 Kohanduv püsikiiruse hoidja
Püsikiiruse juhtimine kaasaegsetes autodes on midagi enamat kui ainult püsikiiruse hoidmine. Adaptive püsikiiruse regulaatori abil saab auto ise rooli keerata. See tehnoloogia kasutab anduri- ja radarisüsteeme, et reguleerida auto rooli ja gaasi muutuva liiklusvoo või maantee abil ilma teiste sõidukite, näiteks V2V-ühenduse, toeta. Juhtimine toimub ainult pardal olevate andurite andurite põhjal. Mitsubishi oli esimene autotootja, kes pakkus 1995. aastal Diamante Jaapani versioonis laserpõhist ACC-süsteemi, mida turustati kui eelvaate kaugjuhtimise seadet. Esimest korda tutvustas Acura Ameerika Ühendriikides 2005. aasta lõpus kokkupõrke leevendamise pidurisüsteemiga integreeritud adaptiivset kiirushoidikut.
4 Arukas pidurisüsteem
Selle tehnoloogia abil lülitatakse tulevaste autode pidurid automaatselt sisse ilma juhi sisestuseta, et vältida võimalikke kokkupõrkeid, piduritega juhitavad kokkupõrkeeelsed turvavööd aga aitavad vigastusi leevendada. Sõiduk ise aitab juhil pidurdada vastavalt olukorrale, samas kui see süsteem annab ka hoiatava märguande, et juht saaks kiirelt tegutseda, et vältida tagant otsasõitu. See süsteem sõltub erinevate andurite, radarite, videokaamerate, ultrahelikiirgurite ja isegi kaasaegse GPS-tehnoloogia ristsissevoolust. See süsteem võib IIHS-i andmetel vältida või vähendada 1,9 miljoni krahhi mõju aastas. Acura uuel sedaanil RLX on juba olemas nupp “Piduri hoidmine”, mis hoiab pidureid automaatselt all.
3 V2V-ühenduvus
Tulevased autod suhtlevad omavahel sõiduki ja sõiduki vahel ning jagavad teavet, näiteks autode vaheline kaugus, kiirus ja suund. See töötab traadita signaalide abil teabe edastamiseks autode vahel. MIT-i insenerid töötavad V2V-algoritmide kallal, mis arvutavad ümbritsevatelt autodelt teavet, et määrata parim vältimismõõt, kui tema kavandatud teele peaks tulema mõni muu auto, mis suurendab oluliselt auto ohutust. Ford töötab praegu välja intelligentset sõidukisüsteemi, mis kasutab omavahel suhtlemiseks täiustatud WiFi-tehnoloogiat. Selle prototüübi esimesel katsel, Ann Michigani Arboris, on katsetatud ligi 3000 V2V prototüüpidega seadet.
2 täiustatud autokaamerat
Keerukad esikaamerasüsteemid on peagi ilmuvate autode jaoks hädavajalik funktsioon, kuna tahavaatekaameratest on tänapäeval saanud megamänguasjade standardvarustus. Riikliku maanteede liiklusohutuse ameti eeskirjade kohaselt peaksid kõigil kergematel sõidukitel olema 2014. aasta lõpuks tahavaatekaamerad. Intelligentsed esikaamerad, näiteks ristteega kaamerad, on juba vähestes autodesFordilt, Chryslerilt ja BMW-lt, mis näitavad sõiduki eest 180-kraadist vaadet ja hoiatavad juhti, kui selle poole läheneb teine auto. Viimases täienduses võimaldab Infiniti kujundatud monitor Around View 360-kraadist otsevaadet, kasutades nelja kaamera voo segamiseks arvutimehhanismi. Infiniti Around View on juba saadaval BMW 5. ja 7. seerias 2500 dollari suuruses valikulises pakendis.
1 Autojuhtimine
Autodega sõidetakse lähitulevikus iseseisvalt, kuna see süsteem on juba Google’i isesõitva auto projekti raames uuendatud. Seda projekti juhtis Google’i insener Sebastian Thrun, kes on ka Google Street View’i kaasleiutaja ja Stanfordi tehisintellektilabori endine direktor. Esimene autonoomne auto, Toyota Prius, mis oli modifitseeritud Google’i eksperimentaalse juhita tehnoloogiaga, registreeriti 2012. aasta aprillis Nevada mootorsõidukite osakonna all pärast seda, kui 1. märtsil 2012 jõustus Nevada isesõitvate autode seadus. Florida sai teiseks osariigiks lubada iseseisvate sõidukite katsetamist avalikel teedel, samal ajal kui California sai kolmandaks. Google on 28. mail 2014 juba esitlenud nende juhtivaba auto uusimat prototüüpi, millel polnud rooli ega pedaale.
Aastaks 2040 on pooled kõikidest tootmisliinilt väljuvatest uutest autodest Exxon Mobil andmetel hübriidid, millel on energiat salvestavad kerepaneelid. Euroopa üheksast autotootjast koosnev rühm uurib praegu polümeerkiu ja süsiniku vaigust kerepaneele, mis suudavad energiat salvestada ja tavalistest patareidest kiiremini laadida. Volvo sõnul võivad need paneelid vähendada auto massi kuni 15 protsenti.