Tehnoloogia tähtsus tüpograafia arengus
Alates teisaldatava tüübi leiutamisest Johannes Gutenbergi poolt 15. sajandil on tüpograafia vallas toimunud olulisi areng. Tüpograafia, mida kunagi kasutati kuningliku valuuta ja pitsatite tembeldamiseks, on nüüdseks osutunud keerukate disainitööde üheks kõige olulisemaks elemendiks.
Tänu tehnoloogiale on Font API kasutuselevõtt viinud taasavastamiseni, kui hästi saab fonte mobiilseadmetes kuvada kasutajakogemuse parandamiseks. Tüpograafia arengu igas etapis on tehnoloogial kindlasti suur roll selle paremaks muutmisel ja vastuvõetavuse saavutamisel nii vaatajate kui ka kasutajate seas.
Lääne tüpograafia tõus
Arvatakse, et lääne tüpograafia hakkas arenema peamiselt 15. sajandi keskel, mil hakkasid ilmuma kirjatüübid, kirjatüübid ja tüübid. Selle põhjuseks oli peamiselt teisaldatava trükikirja kiire kasv, mis avas lääne kultuurile uusi võimalusi tekstide reprodutseerimiseks. Võib-olla mõtlete nüüd: "Mis pagana asi on teisaldatav trükitüüp?" Tüübi liikuvus viitab erineva suurusega üksikutele tähtedele, mis valati Gutenbergi leiutatud seadme abil. Teksti reprodutseerimine oli oma olemuselt äärmiselt lihtne. tähendusliku teksti loomiseks on vaja ainult metalltähed erinevatesse kombinatsioonidesse paigutada.
Tol ajal levinud kalligraafiline käekiri hakkas asenduma moeka gooti käega, mis koosnes diagonaal- ja horisontaaljoontest, peentest kõverjoontest ja rasketest vertikaalsetest löökidest. Seega said gooti tähed Gutenbergi ajal eelistatud valikuks klotside nikerdamisel. Kuid parim osa oli see, et areng ei peatunud ja see hakkas ammutama inspiratsiooni erinevatest teistest kirjutamisvormidest. Käsitöölised otsisid pidevalt uusi inspiratsiooniallikaid, nagu pimeda aja piiblid, roomakeelsed pealdised jne, et luua uusi tähevorme. Oluline on siinkohal märkida, et Gutenbergi leiutatud tehnoloogia tekkis Aasias juba paar sajandit tagasi.
Mis tõi kaasa vajaduse tüpograafia järele?
Tüpograafia hakkas end juba kehtestama inimese loovuse väga detailse vormina. Siiski kerkib pähe küsimus, mis tingis vajaduse uute ja mitmekesiste tõlgenduste järele kirjavahemärkidest, tähtedest ja numbritest? Noh, võib nõustuda, et loetavus on sellega seotud. Pärast seda, kui inimesed õppisid lugema, ei tahtnud nende aju enam üksikutest tähtedest mingit mõtet teha. Nad hakkasid nägema sõnu kujundite või erinevate kujundite kombinatsioonina.
Üheks muuks põhjuseks peeti esteetilist atraktiivsust. Sarnaselt sellele, kuidas hoonet ei ehitata ühest ainsast tüüpi tellistest, ei tehta sõna ka ühest tähetüübist. Renessansiperioodi algus võib suuresti kaasa aidata sellele, et inforevolutsioon oli juba loonud sädeme, kus muutus tundus vältimatu. Tasapisi jooksis aeg moodsa ajastu poole. Tekkisid puidust kirjavormid, mida kasutati harva suurte kirjatüüpide printimiseks peale fontide, mida saab luua metallist fondivormidega. Tehnoloogia muutus paremaks ja tüpograafia tohutu arengu võimalused kasvasid märkimisväärselt. 1890 aastatel leiutati linotüübimasin, mis võimaldas 90 tähemärgist koosneva klaviatuuri abil koostada kirjaridu korraga. See oli esimene samm kirjade käsitsi paigutamise inimliku pingutuse vähendamise suunas. Vahva oli see, et toodetud kirjavorme sai kohe kasutada. Vähe sellest, see tähendas ka seda, et kirjavorme sai pidevalt toota ning inimesed pääsesid teabele hõlpsamini ja kiiremini juurde.
17 ja 18. sajandil hakkasid ilmnema uued suundumused, mis andsid tüpograafiale parema välimuse ja esteetilise atraktiivsuse. Suurem kontrast anti tähtedele õhukeste ja paksude tõmmetega, samal ajal kui sulgudes olevad serifid muutusid sirgjoonteks. Üleminek rooma kirjatüüpidele oli ilmne ja suur tunnustus kuulub Johann Fleischmannile, John Baskerville’ile ja William Caslonile, kuna nemad andsid sellesse üleminekusse märkimisväärse panuse.
Tüpograafia edasine täiustamine ja täiustamine
Tänu tööstusrevolutsioonile hakkas toimuma kiire areng ning ilmuma uuemad tehnoloogiad ja tehnikad. Trükitehnoloogia tulek aitas paljudel disaineritel luua erinevat tüüpi fonte, mis aitaksid veelgi kaasa tüpograafia arengule.
Siis jõudis kätte fototüüpi masinate aeg, mille kaudu tegelasi projitseeriti valgustundlikule kilele või paberile ja arendati fotokemikaalide abil. On üsna ilmne, et need tehnoloogiad pakkusid piiratud kasvuruumi, kuid nende tulek pani aluse graafika helgele tulevikule. See valmistas tegelikult tugeva aluse tänapäeva maailma digitaalsele tüübile. Nende masinate abil sai toota täielikult skaleeritavaid fonte, mis füüsilise tüübi puhul polnud üldse võimalik.
Sarnased arengud toimusid ka infotehnoloogia maailmas, kus pidevalt tehti edusamme tehnoloogia täiustamise ja edenemise suunas. Fototüüpi süsteemid said väga populaarseks ja sellised tootjad nagu Mergenthaler/Linotype, Compugraphic, Alphatype jne võitlesid kõvasti turuosa hõivamiseks. Kuid ainsaks probleemiks oli see, et need masinad olid väga kallid ja neid said endale lubada ainult suured ettevõtted või suured majad.
Aeg muutusteks
Kaks meest, Charles “Chuck" Geschke ja John Warnock unistasid millestki suurest ja tegid seda, mida olid unistanud. Aastal 1982 asutasid need kaks meest ettevõtte Adobe Systems. Sel ajal ei osanud keegi arvata, et nende panus tehnoloogiamaailma jääb igaveseks surematuks. Nad tahtsid probleeme teistmoodi lahendada ja võimalus koputas nende uksele. Steve Jobs, kes töötas sel ajal Canoniga LaserWriteri ehitamisel, vajas tarkvara, mis võimaldaks tal selle seadme riistvaraga siduda. Adobe andis talle vajaliku tarkvara – PostScript. Nad mõtlesid välja isegi PostScripti vihjetehnoloogia, et lehtede välimust saaks parandada. Kuid, Suurem osa loost oli see, et PostScripti tarkvara leiutamine võimaldas erinevate tootjate printeritel ja arvutitel hõlpsasti omavahel töötada. Fontide raamatukogude ja trükisüsteemide ajastu oli lõpuks lõppemas. Uute ja traditsiooniliste fondikujunduste litsentsimisega suutis Adobe oma toodetega arvutimaailmast aru saada. Linotüüpi ja monotüübi erinevate tüüpide jaoks litsentside saamine aitas neil edasi kanda vanemate kirjatüüpide tavasid ja pärandit.
See oli faas, mil trüki- ja trükimaailm hakkas murrangut tegema ning seda võib pidada trükikirja loomise kuldajastuks. Tänapäeval veel üsna levinud proportsioonid ja stiilid said rohkem täpsust ja hakkasid disainerite seas populaarseks saama. Kasutusele võeti traditsioonilised fondid nagu San-Serif, Scripts, Slab, Serif jne ja need said fondivalukodade aluseks. Adobe teadis, mida nad peavad tegema, ja nende seadmest sõltumatu tarkvara aitas neil kiiresti haarata areneva fontide turu. Geschke ja Warnock mõistsid, et isikliku kirjastamise edu edasiviimiseks on neil vaja suurepärast tüüpi. See viis läbirääkimisteni International Typeface Corporationi ja Adobe vahel, et lisada fonte PostScripti tulevastesse versioonidesse. Suvine kivi, tunnustatud tüpograafi palkas Adobe tüpograafia direktoriks. See aitas Adobe’il veelgi saada ametlikuks kirjatüüpide turustajaks erinevatele ettevõtetele üle kogu maailma.
Kaasaegse tüpograafia päevad
Arvutisüsteemide algusaegadel põhinesid kirjatüübid peamiselt ASCII-l, mis koosnes ainult 128 tähemärgist. Arvutite müügi osas osutus see piiranguks. Oli ilmselge, et arvutisüsteemid nõuavad universaalset märgikomplekti, et asju lihtsamaks teha ja uusi võimalusi avada. See viis Unicode’i märgistiku loomiseni, mida saab hõlpsasti lisada mitmetasandilistesse või klient-serveri rakendustesse ja veebisaitidele. Tasapisi hakkasid asjad uue suuna võtma ja tüpograafiast sai spetsialiseerunud valdkond. Interneti kasvuga laienes katsetamise ja uute fontide kasutuselevõtu ulatus tohutult. Tehnoloogia andis pidevalt oma osa tüpograafia täiustamiseks ja arendamiseks viisil, mis lugejate ja kasutajate poolt hõlpsasti aktsepteeritud ja tunnustuse pälvib.
1995 aastal ilmus esimene Netscape’i brauser, mis andis võimaluse fonte mitmekesistada. Veebistandardite järkjärgulise arenemisega muutus erinevat tüüpi veebifontide kohandamine ja kasutamine palju lihtsamaks ja mugavamaks. Lisaks isiklike asjade müük ja kasutamine; Arvutid muutusid lihtsaks ka süsteemis juurutatud Unicode’iga. Maailm liikus järk-järgult ajastu poole, kus tehnoloogia kehtestas end kindlalt inimelu kõigis aspektides. Tüpograafia hakkas graafilisele disainile mõju avaldama ja disainerid hakkasid veebikülastajate ligimeelitamiseks ja kaasamiseks graafika kõrvale sisestama teksti.
Viimase paarikümne aasta jooksul on leiutatud arvukalt tehnoloogiaid ja tehnikaid, mis on veelgi aidanud kaasa veebi- ja trükitööstuse kasvule ja arengule. HTML-i ajal sõltusid kuvatavad stiilid ja fondinäod täielikult kasutaja kasutatava konkreetse brauseri sätetest. Veebifondide kasutuselevõtuga võttis asi aga drastilise pöörde. Need fondid on spetsiaalselt konfigureeritud töötama brauserites ja võimaldasid kasutajatel kasutada fonte, mis pole nende arvutitesse installitud. Selle funktsiooni au läheb tegelikult CSS-ile, mis aitab otsida varufontide vahel isegi siis, kui fonti pole süsteemi installitud.
Nutitelefonide ja tahvelarvutite ajastul on disaineritel õige tüpograafia valimiseks palju võimalusi. Interneti pideva kasvu ja laienemisega kasvab vajadus mitmekesiste ja uute fontide järele. Disaineritele on saadaval mitmed uued tööriistad, mille abil luua uusi fonte, nende loovuse näitamise võimalused on märkimisväärselt suurenenud. Pärast paljusid ümberkujundamisi ja arenguid on tüpograafia arenenud disaini- ja kunstivormina, mida disainerid kasutavad üha enam selleks, et väljendada oma loovust ja kirge kunsti vastu. Tänapäeval võib näha ka kujundusi, mis on tehtud lihtsalt erinevat tüüpi fontidega, mis loovad vapustava efekti.
Ülaltoodud arutelust on üsna selge, et tüpograafia ja tehnoloogia on liikunud käsikäes edasise edu ja arengu suunas. Alates selle leiutamise algusaegadest pole tüpograafia pakkunud meile mitte ainult vahendeid oma sõnumite edastamiseks kirjutamise kaudu, vaid loonud uue kunstivormi, millel on lõputud arengu- ja kasvuvõimalused. Siiski on raske ette kujutada, milline oleks olnud tüpograafia saatus, kui tehnoloogia poleks kogu aeg kõrval olnud. Tehnoloogia toimis vahendina, mille kaudu tüpograafia sai väljendada maailmale oma tõelist ilu ja võlu. Kuna tehnoloogilised edusammud hõlmavad meie elu jätkuvalt, tuleb näha, kuidas tüpograafia järgmistel aastatel edasi areneb.