20. sajandi kõige võimsamad koloniaalimpeeriumid

20 sajand oli poliitilises ajaloos tähelepanuväärne, kuna see oli aeg, mil enamik riike iseseisvus. See oli ka sajand, mil moodustati sellised ülemaailmsed institutsioonid nagu ÜRO, IMF ja WTO. Need institutsioonid muutusid võimsamaks kui ükski rahvas või rahvuste liit. Enne nende institutsioonide moodustamist valitsesid ja kontrollisid maailma mõned riigid, kes avaldasid koloniaalvalitsust teiste riikide üle. Valitsus ja kontroll olid sõjalises, poliitilises, majanduslikus ja kultuurilises vormis. Sajandil tekkisid lähiajaloos kõige võimsamad koloniaalimpeeriumid, mis tekkisid ja langesid.

10 Austria-Ungari impeerium

Sajandi alguses oli Austria-Ungari impeerium Mandri-Euroopa suurim poliitiline üksus. See okupeeris suure osa Kesk-Euroopast, hõlmates peaaegu 700 000 ruutkilomeetrit. Impeeriumis oli 11 suuremat etnokeelset rühma: sakslased, ungarlased, poola, tšehhi, ukraina, slovaki, sloveeni, horvaatide, serblaste, itaallaste ja rumeenlastega. Pärast Esimest maailmasõda jaotati Austria-Ungari impeerium eraldi osadeks ja see kaotas peaaegu 75 protsenti oma endisest maast, mis seejärel jagunes Rumeenia, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia, Poola ja Itaalia vahel. Austria ja Ungari jäeti majanduslikult ja sõjaliselt nõrgaks, et vältida nende tulevikus ohtu.

9 Itaalia impeerium

Itaalia liitus viimasena Aafrika rüseluses ja võis võtta ainult seda, mis teistel üle jäi. See kontrollis umbes 780 000 ruut miili ja üle pooleteise miljoni elanikuga territooriumi. Selle peamisteks kolooniateks olid Somaalimaa, Eritrea ja Liibüa. Liibüa oli Itaalia kolooniatest suurim ja tähtsaim. Itaalia kontrollis ka Hiinas Rhodost, Dodecaneses’i ja väikest Tientsini piirkonda. Viimane omandus Itaaliast oli Albaania 1939. aastal. Pärast II maailmasõda haarasid inglased suure osa Itaalia maast, mis viis Itaalia koloniaalimpeeriumi lõpuni.

8 Saksa koloniaalimpeerium

Saksamaa hilines kolooniate omandamisega, kuid suutis siiski üles ehitada väikseid impeeriume. Aafrikas omandas Saksamaa Kameruni, Tansaania, Namiibia ja Togo. Samuti astuti Lõuna-Vaikse ookeani piirkonda, omandades Uus-Guinea kirdeosa, Bismarcki saarestiku ja kirdesse jäävad saarerühmad nagu Carolines, Marianas, Marshalls, Samoa ja Nauru. Lisaks haaras Hiina sadamalinn Tsingtau. Pärast Esimest maailmasõda haaras Suurbritannia selle erinevad kolooniad, eriti Aafrikas. Jaapan võttis üle maad Vaikse ookeani piirkonnas. Saksa koloniaalimpeerium lõppes pärast kaotust sõjas ja Versailles ‘leping 10. jaanuaril 1920.

7 Portugali impeerium

Portugallased olid esimesed eurooplased, kes taotlesid territooriumi Sahara-taguses Aafrikas. Sellel oli siiski väike suurus ja majandus, mida mitu aastat kestnud sõda oli nõrgestanud. Selle kolooniatesse kuulusid Angola, Mosambiik, Guinea-Bissau, Cabo Verde, Sao Tome ja Principe, Goa, Ida-Timor ja Macau. 1961 aastal võttis India portugallastelt Goa ja temast sai India osariik. 1974 aastal oli Portugalis uus valitsus. See andis 1975. aastal iseseisvuse Angolale, Mosambiigile, Guinea-Bissaule, Sao Tome’ile ja Principe’ile, Cabo Verdele ja Ida-Timorile. Macau lahkus impeeriumist viimasena, kui see 1999. aastal Hiinale üle anti.

6 Osmanite impeerium

Ottomani impeerium oli 16. sajandi algusest kontrollinud suurt osa Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast. Selle peakontor asus Türgis Konstantinoopolis (hiljem nimetati ümber Istanbuliks). Esimese maailmasõja alguses toimus impeeriumi elanike ülestõus ja mässulised said Suurbritannialt ja Prantsusmaalt tuge impeeriumivalitsuse vastu võitlemiseks. Pärast sõda allkirjastati sõjaliitlaste ja Osmanite impeeriumi vaheline leping. Lepingust alates vallutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Süüria, Liibanoni, Palestiina, Jordaania ja Iraagi. Kreeklased võtsid kontrolli Ida-Traakia ja Ionia (Lääne-Anatoolia) üle, samal ajal kui itaallased said Dodekaneesi saared ja mõjukat ala Edela-Anatoolias. Armeenlastele anti iseseisev riik, mis ulatus suures osas Ida-Anatooliast. Impeerium lõppes ametlikult 1. novembril 1922, kui Türgi kuulutati vabariigiks.

5 Jaapani impeerium

Aastatel 1868 kuni 20. sajandi keskpaigani oli Jaapan loonud tohutu impeeriumi, mis ulatus Alaskast Singapurini. Seetõttu kontrollisid nad sama palju territooriumi ja sama palju inimesi kui ükskõik milline Euroopa suurriik. Siia kuulusid: Korea, Hiina, Taiwan, Mandžuuria, Shandong, kogu Hiina rannik, Filipiinid ja Hollandi Ida-India. Olles osa Esimeses maailmasõjas võidukatest liitlastest, anti Jaapanile Saksamaa Aasia koloniaalalad. Need koosnesid Tsingtaost Hiina Shantungi poolsaarel ja varem Saksamaal olnud saartest Mikroneesias. Jaapani püüdlus Hiinas suurema maa järele ning kolmepoolne pakt Saksamaa ja Itaaliaga viis Teise maailmasõjani. Jaapan kaotas ja alistas kolooniad 1945. aastal.

4 Prantsuse impeerium

Teise maailmasõja ajaks oli Prantsuse impeerium ainus ülemaailmne impeerium, mis oli võrreldav inglaste omaga. See hõlmas üle viie miljoni ruut miili ja 65 miljonit elanikku. Prantsusmaal oli Aafrikas üle 15 koloonia. Kagu-Aasias olid prantslased võim Indokiinia üle. Vaikse ookeani piirkonnas pidas Prantsusmaa Tahitit ja erinevaid saarerühmi, nagu Kariibi merel. Pärast Esimest maailmasõda sai see Süüria ja Liibanoni osmanitelt ning Togo ja Kameruni osad sakslastelt. Prantsuse koloniaalimpeerium hakkas lagunema Teise maailmasõja ajal, kui nende impeeriumi mitmesugused osad olid okupeeritud teiste suurriikide poolt, nagu Jaapan, Suurbritannia, USA ja Saksamaa. Paljud Prantsuse kolooniad saavutasid iseseisvuse 1950. – 1960.

3 Vene impeerium

Vene impeerium ulatus Läänemerest ja Ida-Euroopast Vaikse ookeanini. See kontrollis umbes kuuendikku Maa maismaast ja seal oli umbes 128 miljonit inimest. Sellel oli 1,5 miljoni mehega Euroopa suurim armee ja reservväelaste ja ajateenijate kutsumisel võib see suureneda neli või viis korda. Esimene maailmasõda oli Venemaa impeeriumi kokkuvarisemise peamine põhjus. Miljonid inimesed surid, tööstused lagunesid ja tekkis nälg. Sõda muutis ka Euroopa kaarti, mille tulemusel Venemaa kaotas kontrolli Poola, Soome, Leedu, Eesti ja Läti üle. Tollal juhi Nikolai II kukutas Nõukogude Liidu asutanud kommunistlik partei.

2 Nõukogude Liit

Nõukogude Liit, tuntud ka kui Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi liit (NSVL), tekkis pärast 1917. aasta Venemaa revolutsiooni. Liidul oli kontroll paljurahvuselise ühiskonna üle, mis oli suurem kui Vene impeeriumil. Sellel oli ka suurem sõjaline jõud. Liidus toimus tohutu industrialiseerimine, mis viis temast maailma suurriigi. 1980 aastatel valitses halb majandus ja juhtimine pettumuse pärast, mis käivitas rea iseseisvusliikumisi. Balti riigid Eesti, Leedu ja Läti kuulutasid esimestena välja iseseisvuse. Seejärel lahkusid 1991. aasta detsembris liidust Ukraina, Venemaa Föderatsioon, Valgevene, Armeenia, Aserbaidžaan, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Türkmenistan, Tadžikistan ja Usbekistan. Gruusia oli ainus riik, mis alles jäi, kuigi lahkus kaks aastat hiljem.

1 Briti impeerium

Tippajal 1920. aastal oli Briti impeerium maailma suurim ametlik riik. See kontrollis 14 miljonit ruut miili territooriumi, mis moodustas umbes veerandi maakera pinnast. Sellel oli territooriume igal kontinendil ja see valitses 400–500 miljoni inimese vahel, kehtestades globaalsetes asjades domineeriva positsiooni. Suurbritannia ülekaalu peamine põhjus oli tööstuse areng ja tehnoloogilised uuendused. 20 sajandi teisel poolel said paljud riigid Suurbritanniast iseseisvuse. Ülemuse langus on seotud Teise maailmasõjaga, kus see oli kogunud palju võlgu ja ei suutnud enam impeeriumi toetada ega endale lubada, ning USA ja Venemaa kasvust, kellest nüüd on saanud ülemaailmsed suurriigid.

Kirjutas: Dave Ngash