10 kuulsat teaduslikku avastust allasurutud naissoost kaasautoritega

Ajaloos on väga vähe naisteadlasi, kes on teadaolevalt teinud suuri avastusi ja leiutisi. See viib eksiarvamusele, et naise panus teaduses on väga napp. Fakt on see, et naine oli teinud hämmastavaid avastusi ainult selleks, et mehed röövisid neid ja peidaks meeste domineeriv ühiskond. See artikkel heidab valgust mõnele sellisele avastusele.

10 DNA struktuur

1962 aastal pälvis teadlane Francis Crick koos Nobeli preemia DNA struktuuri avastamise eest koos James Watsoni ja Maurice Wilkinsiga, kes töötasid temaga koos selle ettevõtmise nimel.

Suurbritannial Rosalind Franklinil oli DNA struktuuri avastamisel ülitähtis roll ning tema tähelepanekud olid Cricki ja Jamesi jaoks väga kriitilised. Kahjuks lahkus ta siit ilmast neli aastat enne seda, kui töökaaslased auhinna said. Kolleegid, kes tema tähelepanekuid kasutasid, jätsid ta tunnustamata ja väitsid, et ta oli avastuses tähtsusetu ega kõlba au eest.

Uuring tema karjääriajaloost näitas, et isegi kui ta oleks elus, poleks teda mõistvate tööde eest tunnustatud. (viide )

9 pulsarit

1967 aastal avastas Jocelyn Bell Burnell, kes oli tollal Inglismaal Cambridge'i ülikooli üliõpilane, Pulsarsi.

Pulsar on pulseeriv raadiotäht, mis on väga magnetiseeritud, kiiresti pöörlev neutronitäht, mis kiirgab regulaarselt raadiolainete impulsse ja elektromagnetkiirte kiiret.

See suurepärane leid valiti Nobeli preemia – füüsika auhinna (1974) jaoks. See anti siiski Anthony Hewishile, kes oli Burnelli juhendaja ja Martin Ryle'ile, kes oli ka Cambridge'i ülikooli raadioastronoom.

8 koopiate plaatimine

Esther Lederberg, kes on tuntud baktereid nakatava Lambda Bacteriophage nimelise viiruse avastamise poolest, mängis olulist rolli ka „Replica Plating" avastamisel.

Joshua Laderberg oli Esteri esimene abikaasa, kes töötas temaga koos Replica Plating'i avastamise viisiga – viis bakterikolooniate ülekandmiseks ühelt petri tassilt teisele. See avastus viis uuringuni antibiootikumiresistentsuse kohta.

Joshua Lederberg pälvis 1958. aastal Nobeli preemia füsioloogia või meditsiini eest Replica Platingi avastamise eest ning seda jagati George Beadle ja Edward Tatumiga.

7 Pariteediseaduse ümberlükkamine

Chien-Shiung Wu oli 1940. aastatel üks parimaid eksperimentaalfüüsikuid. Columbia ülikoolis värvati ta Manhattani projekti ning kiirguse avastamise ja uraani rikastamise uurimistööde jaoks.

Tsung-Dao Lee ja Chen Ning Yang, kes olid teoreetilised füüsikud, otsisid Wu abi pariteediseaduse ümberlükkamiseks. Wu viis seaduste ümberlükkamiseks läbi katse koobalt-60-ga, mis on koobaltmetalli radioaktiivne vorm.

See verstapost valiti 1957. aastal Nobeli preemiaks ja selle pälvisid Yang ja Lee, mitte Chien-Shiung Wu, kuigi tema panus oli kriitiline.

6 Tuuma lõhustumine

Lise Meitneri uuringud olid olulised tuumalõhustumise avastamisel, mis omakorda pani aluse aatomipommi avastamisele.

Meitner lõpetas doktorikraadi Viini ülikoolis ja siirdus 1907. aastal Berliini, kus asus tööle keemik Otto Hahniga.

Hahn viis läbi katseid, mis tõestasid tuuma lõhustumise ideed. Korralikku selgitust ei suutnud ta siiski välja pakkuda. Meitner oli see, kes selle teooria välja mõtles.

Hahn võitis 1944. aastal Nobeli keemiaauhinna panuse eest tuumalõhustumisele, Meitner jäi aga tunnustamata.

5 Perioodi ja heleduse suhe

Henrietta Leavitti avastused panid aluse paljudele universumi alastele teaduslikele uuringutele. Leavitti töö algas Harvardi laboratooriumis, kus ta sai ülesandeks kataloogida tähed oma meesjuhatajatele ja ülemustele.

Oma tööd tehes märkas Leavitt tähe heleduse ja Maast kauguse vahelist seost, mille tulemuseks oli idee, mida nimetatakse perioodi ja heleduse suhteks. Suurepärased astronoomid ja füüsikud, nagu Harlow Shapley ja Edward Hubble, kasutasid siis oma töödes tema avastust. Harvardi direktor eitas sõna otseses mõttes talle väärilise tunnustuse andmist. Mittas Leffler määras ta lõpuks 1926. aastal Nobeli preemia saamiseks, kui ta juba suri. Lõpuks sai Shapley auhinna uhkusega kätte.

4 Tehneetsium ja tuumapommitus

Ida Tacke tegi keemia ja aatomifüüsika valdkonnas väärtuslikke avastusi, mida ignoreeriti täielikult, kuni need uuesti avastati. Esiteks leidis ta kaks uut elementi – reeniumi (75) ja masuuriumi (43). Kuigi ta oli reeniumi avastamise eest krediteeritud, pange tähele, et praegusel perioodilisustabelil pole aatomnumbril 43 sellist elementi nagu masuurium. Seda seetõttu, et Carlo Perrier ja Emilio Segre taasavastasid selle tehnetsiumina.

Ta töötas ka Fermi teooria kallal ja avastas, et osakesi saab massienergia vabastamiseks lagundada, kui neid pommitavad neutronid. Meeskolleegid ignoreerisid tema leide pidevalt. Fermile anti siiski Nobeli preemia selle eest, et ta "avastas", et neutronite pommitamisel tekkis uusi radioaktiivseid elemente.

3 Tähtede koostis

Cecilia Payne avastas, millised elemendid moodustasid tähed. Henry Norris Russelli nimeline mees, kelle ülesandeks oli tema töö ülevaatamine, soovitas tal tungivalt artiklit mitte avaldada. Põhjus, mille ta tõi, oli see, et õppeaine erineb tavalistest teadmistest ja tagasilükkamise võimalused on suured. Huvitav on see, et neli aastat hiljem avastas ta, millised osakesed moodustasid päikese, ja avaldas oma dokumendi. Ta võttis avastuse eest täieliku tunnustuse. Hiljem oli Payne'il õnne, et talle anti astronoomiasse panustamise eest Henry Norris Russelli preemia.

2 Tähtede kiirus

Rubin täheldas, et galaktikate välimistel osadel olevate tähtede orbiidikiirus vastab galaktika keskosa tähtede omale. See oli tol ajal üsna ebanormaalne tähelepanek, kuna arvati, et tugevaim gravitatsioonijõud eksisteerib kohas, kus on kõige rohkem massi, ja jõud väheneb kaugemal.

Tema tähelepanekud kinnitasid Fritz Zwicky varem püstitatud hüpoteesi, mille kohaselt mõni universumis hajutatud nähtamatu tumeaine hoidis oma orbitaale kiirusel. Rubin suutis tõestada, et tumeainet eksisteeris kümme korda rohkem, kui seni arvati – umbes 90 protsenti universumist oli sellega täidetud. Nii palju aastaid jätsid Rubini tähelepanekud tema meeskolleegid tunnustamata, ehkki avastust toetasid tugevad tõendid.

1 Sugu määramine

Me kõik teame, et meie sugu määravad kromosoomid X ja Y. See suurepärane avastus on Thomas Morgani au sees, ehkki tegelikult pärines see naiselt nimega Nettie Stevens. Ta tegi oma leidude jaoks katseid jahuussidega. Kuigi Morgan töötas temaga, olid enamus väärtuslikke tähelepanekuid temast sõltumatud. Lõpuks sai Morgan Nobeli preemia, mis oleks pidanud autentselt minema Nettiele.