Kümme kuulsamat naisteadlast ajaloos
Nagu igas teises valdkonnas, on ka teaduses kogu ajaloo vältel domineerinud mehed. Sellegipoolest oli olnud mõni naisgeenius, kes trotsis patriarhaalset süsteemi ja tegi unustamatu panuse erinevates teadusvaldkondades, alates keemiast kuni arvutiteaduseni. Nende panus andis teadusele uue suuna. Ilma nende säravate naisteta poleks maailm tänapäeva moodi. Vaadake nüüd meie ajaloo kümne kuulsa naisteadlase nimekirja:
10 Ada Lovelace (1815–1852)
Briti matemaatikut Ada Lovelace'i peetakse esimeseks arvutiprogrammeerijaks maailmas. Tema analüüsis arvuti eelkäija Charles Babbage'i analüütilise mootori kohta olevat olnud kõigi aegade esimesed algoritmid. Tema artiklid inspireerisid Alan Turingit kaasaegsete arvutite uurimisel. USA kaitseministeeriumi välja töötatud programmeerimiskeel on tema nime saanud.
9 Dorothy Hodgkin (1910–1994)
Dorothy Hodgkin oli oluline tegelane keemias ja kolmas naine, kes võitis distsipliinis maineka Nobeli preemia. See Briti biokeemik oli röntgenkristallograafia valdkonnas pioneer ning suutis leida ja kinnitada erinevate bioloogiliste molekulide struktuure. Nende hulka kuuluvad penitsilliin, insuliin ja vitamiin B12. Ta sai Nobeli preemia 1964. aastal.
8 Barbara McClintock (1902–1992)
Kuigi tunnustus ja autasud tulid talle üsna hilja, peetakse Barbara McClintocki nüüd üheks geneetika mõjukaimaks teadlaseks, võib-olla ainult Gregor Mendeli all. McClintock panustas märkimisväärselt tsütogeneetika valdkonnas ja koostas esimesena maisi geneetilise kaardi. Ta tegi selles valdkonnas ulatuslikke uuringuid, kuid teadusmaailm oli tema leidude suhtes skeptiline. Hiljem tunnustati neid ja ta võitis 1983. aastal Nobeli füsioloogiapreemia.
7 Maria Goeppert-Mayer (1906–1972)
See Saksamaal sündinud Ameerika teadlane on tuumafüüsika üks olulisemaid tegelasi. Kuigi tema lemmikaine oli matemaatika, pöördus ta hiljem füüsika poole. Meyer on tuntud selle poolest, et soovitab aatomituuma tuumakesta mudelit. Teise maailmasõja ajal töötas ta ka Manhattani projektiga. Temast sai proua Curie järel teine naine, kes võitis 1963. aastal Nobeli füüsikapreemia.
6 Rosalind Franklin (1920–1958)
Kuigi ta elas vaid 38 aastat ja kolleegid jätsid selle tähelepanuta, on see teaduse ajaloos unustamatu nimi. See biofüüsik mängis olulist rolli DNA struktuuri avastamisel, ehkki ta ei saanud väärilist tunnustust. Ta tootis DNA röntgendifraktsioonipilte, mis aitasid hiljem Watsonil ja Crickil leida DNA topeltheeliksmudel.
5 Gertrude Elion (1918-1998)
Gertrude Belle Elion jagas 1988. aastal uimastiraviga seotud avastuste eest Nobeli meditsiinipreemiat. Ta oli Ameerika farmakoloog, kes töötas dr George H Hitchingsiga välja AIDS-i raviks kasutatava retroviirusevastase ravimi AZT. Nelja aastakümne pikkuse partnerluse jooksul Hitchingsiga töötas ta välja ka ravimeid malaaria, leukeemia ja herpese raviks.
4 Irene Joliot-Curie (1897–1956)
Kuulsa Marie Curie tütar Irene Joliot Curie oli ka ise tuntud teadlane. Ta järgis vanemate jälgi ja viis läbi radioaktiivsuse uuringuid. Samuti võitis ta 1935. aastal Nobeli keemiaauhinna kunstliku radioaktiivsuse leidmise eest. Samuti muutis ta koos oma abikaasa Fredericiga boorist radioaktiivse lämmastiku, samuti alumiiniumi fosforiks ja magneesiumi räni.
3 Lise Meitner (1878–1968)
Tuumafüüsika geenius Lise Meitner sündis Austrias. Ta õppis selliste suurte teadlaste käe all nagu Ludwig Boltzmann ja Max Planck ning töötas koos Otto Hahniga üles elemendi Protactinium avastamiseks. Ta osales uuringutes, mille tulemuseks oli tuumalõhustumise avastamine ja hilisem aatompommi leiutamine, kuigi ta ei teadnud oma uuringute varjukülgedest. Kui natsid võimule said, pidi Meitner põgenema Rootsi. Kuigi talle ei antud Nobeli preemiat, austas teadusmaailm teda au sees, nimetades tema järgi elemendi – Meitnerium.
2 Jane Goodall (1934)
See antropoloog on šimpansite peamine ekspert maailmas. Ta õppis kuulsa teadlase Louis Leaky käe all šimpansiuurijana juba enne kooli lõpetamist. Ta veetis suurema osa oma elust Tansaanias Gombe Streami rahvuspargi šimpansidega, dokumenteerides nende elustiili. Tema ulatuslikud uuringud heidavad šimpanside elule uut valgust, tehes avastusi, nagu nad on kõigesööjad ning oskavad tööriistu kujundada ja kasutada. Goodall on ka ÜRO rahusõnumitooja.
1 Marie Curie (1867–1934)
Kuulsate naisteadlaste arvestamisel ei saa ükski teine nimi sarnaneda Poola-Prantsuse teadlase Marie Curie nimega, kellest sai esimene naine ja seni ainus naine, kes võitis Nobeli preemia kaks korda ja kahel erialal. Iga riigi koolilapsed uurivad tema saavutusi ühel või teisel hetkel. Marie Curie oli kuulus radioaktiivsuse õpingute poolest. Ta avastas koos abikaasa Pierre Curie'ga elemendid Poloonium ja Radium. Talle anti 1903. aastal koos Pierre ja Henry Becquereliga füüsika Nobel radioaktiivsuse uuringute eest. Ja ta võitis 1911. aastal keemia Nobeli, et leida raadiumit ja seda isoleerida. Uuringu ajal kiirituse ületamine põhjustas 66-aastase leukeemia surma.
Autor Nikhil Rajagopalan