10 meest, kes tapsid selle nii klassiruumis kui ka välitingimustes

Mäletate, kui me oma klassikatsel halvasti sooritasime ja vastamisi olles ütlesime, et süüdistame oma vanemaid eelseisval iga-aastasel spordiüritusel, kuna peame palju harjutama. Noh, ütleme tänu proua õnnele, sest meie vanemad ei teadnud tollal neist toredatest meestest, kes mängisid ja õppisid samal ajal nagu keegi teine. Enne kui ka meie oma lapsed hakkavad samu vabandusi esitama ja minema pääsema nagu meie, hakkame lihtsalt lugema umbes 10 meest, kes tapsid selle nii klassiruumis kui ka välitingimustes –

10 Gene Tunney

Endine mere, Gene Tuun kasutada oma meelt nii seest kui ka väljaspool ringi. Gene oli kaval ja kalkuleeriv mängija, kes kaardistas oma käigud hoolikalt nagu malet. Tema kiire taiplikkus, väledus, laastav ja kiire löömine aitas tal 68 matšist 65 võita (48 KO ja 1 kaotus). Tal oli tõesti väga tugev lõug, teda ei koputanud kunagi välja ja koputas oma mängu Dempsey vastu vaid ühe korra. Oma karjääri jooksul alistas ta ikoonilised poksijad nagu Jack Dempsey (1926 ja 1927), Tommy Gibbons, George Carpentier jne. Ta valiti Ring Magazine'i kõigi aegade esimeseks võitlejaks 1928. aastal ja valiti hiljem 1980 aastal poksi kuulsuste galeriisse., Rahvusvaheline poksi kuulsuste galerii 1990. aastal ja Ameerika Ühendriikide merekorpuse spordikuulsuste hall 2001. aastal.

Tunney oli iseõppinud mees, kes luges alatult Shakespeare'i, Somerset Maughani ja George Bernard Shaw kirjutisi. “Boxing Brainiest Champ" avaldas ka raamatu “Mees peab võitlema. Gene Tunney andis Yale'i ülikoolis loenguid ka Shakespeare'i vähetuntud Troiluse ja Cressida teemadel ning üks on üks neist meestest, kes tappis selle nii klassiruumis kui ka välitingimustes.

9 Niels Bohr

Niels Bohr oli füüsik, kelle teooriad aatomite struktuurist, eriti Bohri elektronmudel, mis rändas diskreetsetes orbiitides aatomi tuuma ümber, võitis talle 37-aastaselt 1922. aastal Nobeli preemia. 23-aastaselt pälvis Kopenhaageni Teaduste Akadeemia kuldmedali organisatsiooni püstitatud teadusprobleemi lahendamise eest. Bohr oli ka mentor Werner Heisenbergile, füüsikule, kes avastas ebakindluse põhimõtte ja pälvis 1932. aastal Nobeli füüsikaauhinna. Bohri poeg Aage oleks üks kolmest Nobeli preemia saajastfüüsikas 1975. Ta oli ka osa Manhattani projektiga tegelevast füüsikute meeskonnast. Tema saavutused füüsikas on piisavalt hämmastavad, kuid ta oli ka professionaalne jalgpallur. Ta on üks neist meestest, kes tappis selle nii klassiruumis kui ka välitingimustes. Tema ja tema vend Harald mängisid mõlemad Taani jalgpalliklubis Akademisk Boldklub. Bohr mängis meeskonna eest väravavahti.

8 Harald Bohr

Kuulus matemaatik Harald Bohr oli Niels Bohri vend ja teda võib pidada üheks kümnest mehest, kes tapsid selle nii klassiruumis kui ka välitingimustes. Pärast doktorikraadi omandamist 1910. aastal sai temast väljapaistev matemaatik, kes asutas "peaaegu perioodiliste funktsioonide" valdkonna. Aastal 1915 sai temast Polyteknisk Læreanstalt professor, töötades seal kuni 1930. aastani, enne kui asus professoriks Kopenhaageni ülikooli. Selles ametis püsis ta 21 aastat kuni surmani 1951. aastal.

Peale matemaatika avastuste oli ta hea jalgpallur. Jalgpallikarjääri alustas ta Akademiski Boldklubis koos venna Niels Bohriga. Harald valiti Taani jalgpallikoondisse mängima 1908. aasta suveolümpiamängudel. Taani kaotas lõpuks oma viimase matši Inglismaa vastu ning Bohr ja teised võistkonna liikmed said hõbemedalid. Ta oli nii populaarne, et kui väitekirja kaitses, oli suur osa publikut jalgpallifännid.

7 Vitali Klitško

Vitali Klitško või dr Ironfist on ajaloos esimene raskekaalu poksija, kes on ka doktorikraad. Vitali alustas poksimist 14-aastaselt ja võitles kick-poksijana. Vitali alustas oma profipoksikarjääri 1996. aastal ja võitis 24 esimest kohtumist kas nokaudi või TKO abil. 1999 aasta juunis võitis Klitško 2. vooru nokaudiga Ühendkuningriigi Herbie Hide'i WBO raskekaalu tiitli. Ta on praegune WBC raskekaalu meister ja üks meie meestest, kes tappis selle nii klassiruumis kui ka väljakul.

Vitali võitis 45 matši (41 väljalöömist) ning ei kukutatud ega kukutatud. Ta on sarnane muljetavaldav ka väljaspool rõngast. 2000 aastal kaitses ta Riiklikus Kehakultuuri ja Spordiülikoolis doktoritöö teemal „Võimekate määratlemine poksi sportlikus mitmeriigilises valikus” ning omandas doktorikraadi. Ta oskab rääkida ukraina, vene, saksa ja inglise keeles. Praegu tegeleb ta oma poliitilise karjääriga ja teda peetakse Ukraina peamiseks poliitiliseks tegelaseks. Tal on suur huvi male vastu. Ka tema vend Vladimir on suurepärane meister ja doktor.

6 Myroni roll

Keskkoolis pidas Myron Rolle 4,0 GPA-d, kogus 21 AP ainepunkti ainepunkti, mängis kooli ansamblis saksofoni ja mängis peaosa oma kooli katusel Fiddler lavastuses. Florida Riiklikus Ülikoolis säilitas ta 3,75 GPA ja omandas haridusteaduste bakalaureuse bakalaureuseõppe vaid 2,5 aastaga. Isegi tema jalgpallurikarjäär oli väga muljetavaldav. Rolle oli keskkoolist välja tulnud jalgpalliväljavaade number üks ja FSU AP-meeskond All-American. Kuid ta on kõige kuulsam mitte ainult sellest, et temast sai esimene FSU jalgpallur, kes sai Rhodose stipendiumi, vaid ka seetõttu, et otsustas oma NFL-i astumise edasi lükata Oxfordis õppimiseks. Kui mõned kahtlesid tema võimes pärast puhkeaega tagasi tulla, siis Inglismaal viibides päeval trenni teinud ja öösel õppinud Rolle valiti 2010. aastal Tennessee Titansi poolt. Rolle on juba loonud oma heategevusfondi ja plaanib saada neurokirurgiks. Cornel West nimetas seda "musta Ameerika tulevikuks" ja Rolle on kindlasti mees, keda vaadata.

5 Dikembe Mutombo

Dikembe Mutombo, mida tavaliselt nimetatakse kõigi aegade üheks suurimaks löögi blokeerijaks ja kaitsemängijaks, on pensionil olev professionaalne korvpallur, kes mängis 18 hooaega Rahvuslikus Korvpalliliidus (NBA). Kui ta saabus kodumaalt Ameerikasse õppima Georgetowni ülikoolis polnud tal aimugi, et ta kunagi NBA-d mängib, aga Georgetown Hoyase korvpallitreener John Thompson värbas ta korvpalli mängima. Ja teda ei olnud tagasi vaadatud. Oma muljetavaldav karjäär, ta võitis NBA kaitsemängija Player of the YearAuhind neli korda ja ta oli valitud 8 korda kõigisse staaritiimidesse. Mutombo oskab üheksat keelt, sealhulgas prantsuse ja inglise keelt. Humanitaartööde eest omistati talle nii Haverfordi kolledži kui ka Georgetowni ülikooli audoktorikraad. Mutombo asutas Dikembe Mutombo fondi, et parandada elutingimusi oma kodumaal Kongo Demokraatlikus Vabariigis 1997. aastal. Seetõttu pole kahtlustki, miks Mutombo on üks kümnest mehest, kes tapsid selle nii klassiruumis kui ka välitingimustes.

4 Eric Prabhakar

Üks esimesi India olümpiamehi Eric Prabhakar on mees, kes paistis silma nii spordi kui ka õpingute alal. Chennais sündinud sprinter domineeris 1940. aastatel üleriigilises sprindis. Isegi kui ta põles üle raja, mängis ta ülikooli pallurina kriketit. Pealegi juhtis ta ka oma ülikooli hokitmeeskond. Pärast majandusteaduste magistriõppe lõpetamist Madrase kristliku kolledži esimese klassiga sai Prabhakar maineka Rhodose stipendiumi, et õppida Oxfordis, kus ta kohtus kergejõustikilegendi Roger Bannisteriga. Ta oli 1948. aasta Londoni olümpiamängudel veerandfinalist, kus ta läbis 100 meetri 10,6 sekundiga. Ta kaotas medali kõigest 0,3 sekundiga – kuldmedalisti aeg oli 10,3 sekundit. Ta tegi neid kõiki, tagades samal ajal, et akadeemikud ei asuks kunagi tagaplaanile. Ta oli Madrase ülikoolis omal ajal majanduse kolmas auastme omanik. Majandusõppe lõpetas Oxfordis ja liitus UNESCO-ga.

3 Byron “Whizzer” Valge

Sündinud kahest vanemast, kes keskkooli ei lõpetanud, teenis Byron “Whizzer” White Boulderis Colorado ülikoolis stipendiumi selle eest, et oli tema lõpetaja klass. Boulderis pälvis ta Oxfordis õppimiseks Rhodose stipendiumi. Teises maailmasõjas teenis ta USA mereväes, teenis kaks pronksi. Pärast sõda käis ta Yale'is ja lõpetas selle. Ta nimetati peaprokuröri asetäitjaks, kus ta töötas otse Robert F. Kennedy käe all ja nimetati 1962. aastal 44. eluaastal USA ülemkohtusse. Ta töötas 31 aastat enne pingilt lahkumist 1993. aastal.

“Whizzer” oli ka andekas jalgpallurliiga üks neist uskumatutest meestest, kes tapsid selle nii klassiruumis kui ka välitingimustes. Ta mängis Colorado ülikoolis Boulderis ja sai kooli esimeseks üle-Ameerika mängijaks 1937. aastal. Lisaks mängis ta korvpalli, pesapalli ja muid spordialasid, teenides kokku seitse tähte ning oli kõigi spordialade konverents. Ta lükkas oma Rhodose stipendiumi edasi, et mängida 1938. aastal Pittsburghi piraatides (nüüd Steelers), ja teenis selle ajani professionaalse jalgpalli kõrgeimat palka. Järgmise aasta veetis ta Yale Law'is, teenides oma klassi kõrgeimad hinded, kuid keeldus Yale Law Journalis toimetusest, et mängida kaks hooaega Detroiti Lionsis, kus ta juhiks 1940. aastal taas kiirustades liiga. lühike ja katkestatud jalgpalli karjäärita hääletas NFL 1940. aastate kogu aastakümne meeskonna koosseisus. “Whizzer” oli meie klassis ja välitingimustes tapnud meeste nimekirjas kolmandal kohal.

2 Suhkur Ray Leonard

Suhkur Ray Leonard, kes nimetati 1980-ndatel kümnendi poksijaks, ei olnud mitte ainult hea poksija, vaid ka motiveeriv esineja ja oma autobiograafia autor. USA 1976. aasta poksiolümpiakoondise koosseisus võitis ta kuldmedali. Ta soovis õppida Marylandi ülikoolis, kuid ootamatute sündmuste tõttu oli ta sunnitud uuesti kindad kätte võtma. 1977 aastal, 20-aastaselt, võitis Leonard oma esimese professionaalse võitluse, seades aluse kogu ajaloo meeldejäävamate võitluste kogumikule. Ta alistas nüüdisaegade parimad poksijadsealhulgas Wilfred Benitez, Roberto Duran, Thomas Hearns ja Marvin Hagler. Leonard võitis kuus maailmameistrit viies divisjonis – poolkaalu, juunioride keskkaalu, keskkaalu, ülikeskkaalu ja kergekaalu – rekord, mis püsib tänaseni. Ta võeti 1997. aastal rahvusvahelisse poksikuulsuste halli.

Leonard on ka tänapäeval maailma kõige nõutumate motivatsioonikõnelejate seas. Tema kõnet pealkirjaga Võim (valmistu, võida ja võida igal ringil) on järjepidevalt broneerinud suuremad Fortune 500 ettevõtted kogu Ameerika Ühendriikides ja välismaal. Ta osales ka paljudes heategevustöödes.

1 Philip John Noel-Baker

Philip John Noel Baker on ajaloos ainus inimene, kes võitis nii olümpiamedali kui ka Nobeli rahupreemia. Ta õppis aastatel 1908-1912 Cambridge'is ja oli suurepärane tudeng. Ta on õigusega esikohal nende meeste seas, kes tapsid selle nii klassiruumis kui ka välitingimustes. Baker kandideeris Suurbritanniasse 1912. aasta olümpiamängudel Stockholmis. Ta oli Antwerpeni 1920. aasta suveolümpiamängude Suurbritannia rajameeskonna kapten ja kandis lippu. Ta võitis oma esimese võistluse 800 meetris, kuid keskendus seejärel 1500 meetrile, võites meeskonnakaaslase Albert Hilli järel hõbemedali. Ta oli 1924. aasta Pariisi suveolümpiamängude kapten, kuid ei osalenud.

Ta osales I maailmasõjas vabatahtliku meditsiinitöötajana. Pärast sõda töötas ta Rahvasteliidus ja see töö ostis ta tihedas koostöös mitme Nobeli preemia laureaadiga. Teise maailmasõja ajal oli ta Churchilli valitsuse minister. Ta aitas koostada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja tegi kogu oma elu tohutuid pingutusi tuumasõja ärahoidmiseks. Talle anti 1959. aastal üllas rahupreemia.

10 meest, kes tapsid selle nii klassiruumis kui ka välitingimustes

1. Philip John Noel-Baker
2. Suhkur Ray Leonard
3. Byron “Whizzer” Valge
4. Eric prabhakar
5. Dikembe Mutombo
6. Myroni roll
7. Vitali Klitško
8. Harald Bohr
9. Niels Bohr
10. Gene Tunney

Kirjutas: Subrata Dhar