10 kõige kuulsamat armastuslugu ajaloos ja kirjanduses

Mõni armastuslugu on surematu ja jääb eeskujuks kõigile armastajatele põlvest põlve. Nad uuendavad ja tugevdavad meie austust ja usku armastuse vastu. Mõne romantilise ajaloolise paari selliste suurte armastuslugude lähemal uurimisel selgub, et paljud neist said traagilise lõpu. Nad näitasid meile siiski, et tõeline armastus on tugevam kui miski muu maailmas. See on armastus, mis neil oli, me kõik hüppame kunagi üles. Muidugi õnnelikuma lõpuga.

Siin esitades ajaloo kuulsamate armastuslugude top 10 nimekirja.

10 Anarkali ja Salim

Anarkali oli legendaarne orjatüdruk. Arvatakse, et ta oli pärit Iraanist ja rändas Lahoreesse, Punjabisse. Bollywoodi filmis "Mughal-e-Azam" on kujutatud, et Mughali perioodil pidi Mughali keiser Akbar teda väidetavalt kahe seina vahele elusalt matma, kuna tal oli ebaseaduslik suhe kroonprints Salimiga, hiljem sai temast keiser Jahangir.. Loo algselt kirjutas India kirjanik Abdul Halim Sharar ja selle raamatu esimesel lehel oli ta selgelt maininud, et tegemist on ilukirjandusega. Sellest hoolimata on tema lugu kohandatud kirjanduse, kunsti ja kinoks.

Salimi ja Anarkali armastuslugu on lugu, mida teab iga armuke. Prints Salim oli rikutud ja ebaviisakas poiss. Akbar saadab ta sõtta, et õpetada talle julgust ja distsipliini. 14 aastat hiljem naaseb Salim maineka sõdurina Lahore impeeriumi valitsema. Kuna see päev oli üks suur pidupäev, otsustas Akbari haarem korraldada suurepärase Mujra (tantsuetendus), mille viis läbi kaunis neiu nimega Nadeera. Kuna ta oli erakordne iludus, pääses ta Akbari õukonda ja hiljem austas teda Akbar Anarkali epiteediga.

Esimese Mujra ajal armus prints Salim temasse ja hiljem selgus, et ta oli ka temasse armunud. Hiljem hakkasid mõlemad teineteist salaja nägema. Hiljem teatas prints Salim oma isale Akbarile kavatsusest abielluda Anarkaliga ja teha temast keisrinna. Probleem oli selles, et Anarkali oli vaatamata oma kuulsusele Lahores tantsija ja toatüdruk ning mitte üllas verest. Nii keelas Akbar Salimil Anarkalit uuesti näha. Prints Salimil ja Akbaril tekkis vaidlus, mis muutus hiljem väga tõsiseks pärast seda, kui Akbar käskis Anarkali arreteerida ja paigutas ta ühte Lahore vangikongi. Kui Salim sellest teada sai, kuulutas ta oma isa vastu sõja. Kuid võimsa keisri hiiglaslik armee on noorele vürstile liiast. Ta saab lüüa ja mõistetakse surma. See on siis, kui Anarkali sekkub ja loobub armastusest, et päästa oma kallim surma lõugade alt. Ta on elusalt armukese silme ees telliskiviseinas.

9 Eloise ja Abelard

"Heloise ja Abelard" on ajaloo üks kirglikumaid ja romantilisemaid tõelisi armastuslugusid. See on lugu munkast ja nunnast, kelle armastuskirjad said maailmakuulsaks. Filosoofi ja teoloogi ning tema õpilase Heloise 900-aastane armusuhe inspireerib ja liigutab meid jätkuvalt. Nende kirglik suhe skandaalitas kogukonda, kus nad elasid. Nende füüsilise ja vaimse läheduse üksikasjad on ka meie aja hoiatav lugu.

XII sajandil läks Peter Abelard Pariisi Notre Dame’i kooli õppima. Ta saavutas maineka filosoofi maine. Notre Dame’i kaanon palkas Fulbert Abelardi oma õetütre Heloise juhendajaks. Intellektuaalselt andekas noor neiu püüab leida teadmisi, tõde ja vastust inimeksistentsi küsimusele. Nad leiavad end peagi nii põimunud, et kumbki ei suuda vastu seista oma keha vaimsetele ja füüsilistele soovidele, kuid mõlemad teavad, et tollased seadused keelavad sellise suhte. Kuid nende füüsiline armastus ja kire tugevus osutusid võimaks, millele oli võimatu vastu panna. Kui Heloise jääb rasedaks, mõistavad nad, et tal pole Pariisi jääda ohutu. Nad põgenesid Bretagne’i eest ja olid salaja abielus. Kuid Fulbert oli maruvihane, nii et Abelard saatis Heloise kloostrisse ohutusse. Arvestades, et ta kavatseb Heloise’i hüljata, lasi Fulbert oma teenistujatel magada Abelardi. Abelardist sai munk ja ta pühendas oma elu õppimisele. Südamest murtud Heloise sai nunnaks. Nad ei kohtunud enam kunagi, kuid nende kuulsate kirjade kaudu jääb nende armastus püsima.

8 Napoleon ja Josephine

Napoleon oli Prantsuse sõjaline ja poliitiline juht, kes tõusis esile Prantsuse revolutsiooni ja sellega seotud Euroopa sõdade viimastel etappidel. Joséphine oli lesk ning abiellus mitme juhtiva poliitilise tegelasega pärast abiellumist Napleoniga ja sai seega prantslaste esimeseks keisrinnaks.

Napoleoni ja kuus aastat vanema kahe lapsega lese Josephine suhe oli algusest peale rahutu. Vaid kaks päeva pärast pulmapäeva lahkus Napoleon Itaalias sõjakampaanias. Pariisis maha jäänud Josephine alustas peagi afääri leitnant Hippolyte Charlesiga. Napoleon oli maruvihane, kui sai teada oma naise truudusetusest ja alustas peagi omapäi afääri. Rohkem Josephine’i asju pole registreeritud, kuid Napoleoni armastus Josephine’i vastu ei olnud enam endine. Ja kui selgus, et Josephine ei saa lapsi, otsustas Napoleon temast lahutada. Seejärel abiellus ta austerlanna Marie-Louise’iga, kes sünnitas kauaoodatud pärija. Kuid vaatamata Josephine’i truudusetusele, lahutusele ja uuesti abiellumisele öeldakse Napoleoni viimasteks sõnadeks „Prantsusmaa, armee, armeeülem Josephine.

7 Orpheus ja Eurydice

Orpheus oli legendaarne muusik, luuletaja Vana-Kreeka müüdis. Ta on tuntud oma kauni muusika poolest, mis võlus kõiki, isegi kive ja metsloomi. Kuid ta on tuntud ka oma sügava armastuse pärast oma naise Eurydice vastu.

Eurydice ja Orpheus olid noored ja armunud. Nende armastus oli nii sügav, et nad olid praktiliselt lahutamatud. Nende armastus oli nii sõltuv, et kumbki tundis, et ei saa teiseta elada. Need noored armukesed olid väga õnnelikud ja veetsid oma aega heinamaadel hullates. Kreeka maa- ja põllumajandusjumal Aristaeus kiindus Eurydicesse üsna ja jälitas teda aktiivselt. Aristaeuse eest põgenedes sattus Eurydice madude pessa, mis hammustas teda surmavalt jalgadel. Häiritud Orpheus mängis nii kurbi laule ja laulis nii leinavalt, et kõik nümfid ja jumalad nutsid. Nende soovitusel rändas ta allilma ja pehmendas oma muusika abil Hadese ja Persephone südant. Nad kutsusid Eurydice’i välja ja andsid ta talle, kuid ühel tingimusel: et ta ei vaataks talle järele, kui naine teda järgib, kuni nad on jõudnud ülemisse maailma.

6 sah Jahan ja Mumtaz Mahal

India südames seisval suurepärasel monumendil Taj Mahal on lugu, mis on sulanud miljonite kuulajate südant ajast, mil Taj on nähtav olnud. Lugu, mis lõppes 1631. aastal, elab edasi Taji kujul ja seda peetakse igavese armastuse elavaks näiteks.

See on Mughal Royali paari “Shah Jahan ja Mumtaz Mahal" armulugu, kes jagasid armastavat abielu kuni Mumtazi surmani. Ehkki šahh Jahanil oli ka teisi naisi, oli Mumtaz Mahal tema lemmik ja saatis teda kõikjal, isegi sõjakampaaniates. Aastal 1631, kui Mumtaz Mahal sünnitas nende 14. last, suri ta mõnede komplikatsioonide tõttu. Shah Jahan oli naise surmast laastatud ja sattus sügavasse leinasse, mis mõjutas teda nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt. Sel ajal, kui Mumtaz surivoodil oli, lubas šahh Jahan talle, et ta ei abiellu enam kunagi ja ehitab tema hauale kõige rikkama mausoleumi. Varsti pärast Taj Mahali lõpetamist jäi Šah haigeks ja tema vanem poeg kukutas ta. Ta veetis oma ülejäänud elu sisearestis ja maeti naise kõrvale.

5 Pariis ja Helen

Trooja Heleni ja Trooja sõja lugu on Kreeka kangelaslegend, mis ühendab fakti ja fiktsiooni. Trooja Helen, tuntud ka kui Sparta Helen, peeti Kreeka müütides teda maailma ilusaimaks naiseks. Ta oli abielus Sparta kuninga Menelaosega. Trooja kuninga Priami poeg Paris armus Helenisse ja röövis ta, viies ta tagasi Troy juurde.

Vaata ka; Legendaarsed Kreeka mütoloogilised olendid.

Kreeka mütoloogia kohaselt algab lugu Trooja printsi Pariisi valimisega, kes otsustab, kes kolmest jumalannast – Hera, Athena ja Aphrodite – on kõige õigem. Ta valis Aphrodite, sest vastutasuks lubas naine talle maailma ilusaimat naist. Ja kõige ilusam naine oli Helen, kes oli aga abielus kuningas Menelaosega. Pariis läks Spartasse ja viis Heleni Trooju, millega ta käivitas Trooja sõja. Kreeklased panid Helena tagasisaamiseks kokku suure armee, mida juhtis Menelaose vend Agamemnon. Troy hävitati. Helen naasis turvaliselt oma abikaasa juurde Spartasse.

4 Tristan ja Iseult

See on traagiline lugu abielurikkumisest Cornishi rüütli Tristani (Tristram) ja Iiri printsessi Iseult’i (Isolde) vahel. See on 12. sajandil populaarne prantsuse keskaegse luule kaudu legend, mis on inspireeritud arhetüüpsetest keldi legendidest. Sellest on saanud mõjukas romantika ja tragöödia, mida on paljudes variatsioonides ümber jutustatud.

Abielurikkujate armastajate loost on mitu versiooni, kuid nad kõik järgivad enam-vähem ühte ja sama kontuuri. Iirimaa kuninga tütar Iseult lubatakse Cornwalli kuningale Markusele. Kuningas saadab oma vennapoja Tristani Isoldet Cornwalli tagasi saatma. Alates kohtumisest langevad need kaks aga üksteisele. Kuigi printsess abiellub kuningas Markusega, jätkab ta suhet Tristaniga. Lõpuks saab Mark teada, annab andeks Iseultile ja keelab Tristani Cornwallist. Varsti pärast seda haigestub Tristan ja saadab Isolde järele. Ta palub tal panna laevale valged purjed, kui vastus on jaatav, ja mustad purjed, kui ei. Lõpuks suri Tristan meeleheitesse, olles veendunud, et Iseult ei taha tema juurde tulla, Iseult aga sureb leinas pärast armukese surnuks leidmist.

3 Antonius ja Kleopatra

Antony ja Cleopatra on William Shakespeare’i tragöödia. Süžee põhineb Thomas Northi tõlgendusel Plutarhi elust ja järgib Kleopatra ja Mark Antony suhet Sitsiilia mässust kuni Kleopatra enesetapuni Rooma Vabariigi lõplikus sõjas.

Antony ja Cleopatra lugu on üks meeldejäävamaid, intrigeerivamaid armulugusid. Antony ja Kleopatra suhted seadsid Egiptuse võimsale positsioonile. Kuid nende suhted nördisid roomlasi, kes olid ettevaatlikud egiptlaste kasvava jõu suhtes. Hoolimata kõigist ähvardustest, millega nad abiellusid. Väidetavalt sai Antony võideldes lahingus roomlaste vastu valeuudiseid Kleopatra surmast. Purustatult kukkus ta mõõga peale. Kui Cleopatra sai teada Antoniuse surmast, oli ta šokeeritud. Ta tapab ennast, kasutades selleks mürgist madu, mida nimetatakse aspiks. Ta suri rahulikult ja ekstaatiliselt, kujutades ette, kuidas ta kohtub Antonyga taas teispoolsuses. Ka tema teenivad neiud Iras ja Charmian tapavad end.

2 Romeo ja Julia

Romeo ja Julia on William Shakespeare’i tragöödia. See on ilmselt kõigi aegade kuulsaimad armastajad. See on lugu kahest noorest tähtede ristisõbrast, kelle surm lepitab lõpuks nende vaenulikud perekonnad. See kuulus Shakespeare’i elu jooksul kõige populaarsemate näidendite hulka ja on koos Hamletiga üks tema kõige sagedamini esitatavatest näidenditest. Tänapäeval peetakse nimitegelasi arhetüüpseteks noorteks armastajateks.

Romeo ja Julia kuulub iidsesse traagiliste romansside traditsiooni. Lugu põhineb 1562 Arthur Brooke’i Itaalia muinasjutul “Romeuse ja Julia traagiline ajalugu” ning jutustas proosas William Painteri “Rõõmupalees” 1567.

1 Layla ja Majnun

Layla-Majnu on nimi, mida võetakse alati, kui räägitakse armastusest või kõige romantilisemast paarist. Nad on surnud, kuid nende armastus püsib elus ka tänapäeval. See on traagiline lugu surematu armastusest sarnaselt hilisemate Romeo ja Juliaga. Seda tüüpi armastust tuntakse kui "Neitsi Armastust", sest armukesed ei abiellunud ega armunud.

See traagiline armastuslugu sai alguse lühikese anekdootliku luuletusena Vana-Araabias, mida hiljem laiendati ja populariseeriti aserbaidžaani luuletaja Nizami Ganjavi kirjanduslikus töötluses. Lugu on tõlgitud paljudesse keeltesse.