Lähiajaloo kümme parimat häirivat loomade rünnakut

Inimestel on loomade romantiseerimisviis (mõelge Free Willy ja Mighty Joe Young), kuid me mõnikord unustame, et liiga lähedale saamine võib olla riskantne. Röövellikud instinktid ei ole vangistuses ega inimestega põhjalikult tutvudes täielikult alla surutavad. Lõppkokkuvõttes on nende käitumine ettearvamatu. Enamik loomade rünnakuid toimub tänu sellele, et inimesed tungivad looma territooriumile provokatsiooni või lihtsalt inimese hoolimatu käitumise tagajärjel. Näiteks 35% Florida alligaatorirünnakutest tuleneb sellest, et inimesed tahavad tahtlikult nendega kokku puutuda.

Mõnikord on eluslooduse eksperdid oma võimetes liiga kindlad ja ei võta piisavalt ettevaatusabinõusid ning mõnikord on inimesed lihtsalt valel ajal vales kohas. Järgnevalt on toodud mõned traagilisemad näited loomade käitumisest vastavalt nende loomusele. Vaadake neid 10 väga häirivat loomade rünnakut.

10 Charla Nash

Ainus surmaga lõppenud looma rünnak, mis selle nimekirja pääses, on kuulsaks saanud Charla Nashi kõhupiirkonna vigastused. 2009 aasta veebruaris viibis 55-aastane kahesaja naelase Travise nimelise lemmiklooma šimpansi puuris. Šimpans oli tema sõbranna ja tööandja Sandra Herold. Kui Travis ründas Nashi, ei suutnud Herald teda noaga võidelda ja kutsus politsei. 9-1-1 kõne salvestuses võib Heraldi kuulda karjuvalt: “Ta sööb teda!”

Kui politsei sündmuskohale jõudis, tulistasid nad Travist mitu korda, enne kui teda alistati. Selleks ajaks, kui parameedikud said teda sündmuskohal ravida, olid Nashil olnud laastavad vigastused ja ta oli vaevu elu külge klammerdunud. Tema käed, silmad, nina ja huuled hammustati ära ja söödi ära. Murrangulise operatsiooni käigus kinnitas Doctor edukalt lõualuu ja tegi terve näo siirdamise, kuid rünnaku tagajärjel pimestas ta teda. Travisel olid enne rünnakut ilmnenud häiriva käitumise tunnused ja ta kasutas puukborrelioosi ravimeid, mis võisid põhjustada agressiooni. Järgmisel hommikul leiti ta puuri lähedalt surnuna.

9 Timothy Treadwell

Jääb Timothy Treadwell ja tema sõbranna Amy Huegenard leiti Katmai rahvuspargis Alaska oktoobris 2003. tulemusena loomade rünnakuid. Treadwell nimetati ökosõdalaseks, kes oli karude kaitse kampaania. Ta oli tuntud ka oma ebatavalise soovi pärast nende seas looduses elada. Katmai rahvuspargis elab umbes 3000 põlisameeriklast pruunkaru ja Treadwell filmis mitu päeva enne surma tema lähedasest kohtumisest. Lennutakso piloot Willy Fulton, kes pidi neile sel päeval järele tulema, saabus laagripaika ja leidis, et see on tühi. Ta märkas läheduses viibivat karu ja võttis kohe ühendust pargivahtidega.

Halvimat kahtlustasid nad siis, kui nad olid sunnitud selles piirkonnas tulistama suure ja agressiivse isase grisli. Rangers leidis Treadwelli ja Huegenardi jäänused, mis karu oli lahti rebinud ja osaliselt ära tarvitanud. Pärast rünnaku ajal töötanud videokaamera salvestatud heli ülevaatamist spekuleeriti, et karu lähtus esmalt telgile öösel ja ründas Treadwelli. Hueguenard üritas seda praepanniga tõrjuda, kuid aeti minema. Tema hädas võis Huguenardi karjumine kõlada nagu väiksema röövlooma oma, kes sundis karu ka teda jahtima.

Timothy oli filmimaterjalides maininud, et oli üks karu, kellega ta end täiesti mugavalt ei tundnud. Vaatamata sellele keeldus ta karupritsmeid või relvi kandmast. Warner Herzog soovitab oma dokumentaalfilmis „Grizzly Man” sama karu Treadwelli jäädvustatud kaadreid, mis on tehtud paar tundi enne tema surma, võib-olla on see, kes ta tappis.

8 Koitu Brancheau

2010 aasta veebruaris tappis vaal, Floridas Orlandos, Sea Worldis, mida nimetatakse loomade rünnakute seas harvaesinevaks juhtumiks, kogenud treener. Tunnistajate sõnul tegi neljakümneaastane Dawn Brancheau basseinis tavapärast rutiini, kui see kõik läks valesti. Pealtnägijate jutud on erinevad. Mõni väidab, et mõõkvaal tiris ta kaenlasse basseini, teised usuvad, et ta kukkus sisse, ja mõned ütlevad, et teda tõmbas ponisaba.

12 000 naelane vaal nimega Tilikumhad oli pargis olnud alates 1992. aastast ning oli teadaolevalt temperamentne ja omastav loom. Rünnakule eelnenud minutid tabati turisti videokaamerast, kuid Sea Worldi valvekaamerate ametlikku kaadrit ei avalikustatud. Kui naine oli tema haardes, viskas Tilikum ilmselt Brancheau tema suus ringi, põhjustades lõualuu murdmise, selgroolüli murdumise ning põlve ja küünarnuki nihestuse. Seejärel tõmmati ta vee alla ja uputati. Meremaailma töötajad hajutasid Tilikumi tähelepanu ja viisid ta lõpuks teise väiksema basseini juurde.

Lahanguprotokollis tehti kindlaks, et tema murtud luude kõrval oli Brancheau käsi lahti lõigatud ja osa peanahast sunniviisiliselt lahti rebitud. Juhtum tekitas Sea Worldis loomade kinnipidamise pärast avalikkuse pahameelt. Selle ala eksperdid väitsid, et tapjavaalad ja muud kiskjad on loomupäraselt agressiivsed. Vangistuses viibimine võib põhjustada neile täiendavat stressi, mis võib olla kaasa aidanud Brancheau surmale, kuid lõpuks ei saa ennustada nende käitumist inimestega nii lähedal.

7 Olga Moskaljova

2011 aasta augustis tapeti 19-aastane Olga Moskaljova ja tema kasuisa Igor Tsyganenkov Ida-Siberi kõrvalises piirkonnas kõigi aegade õõvastavamates loomade rünnakutes. Paar oli jõe ääres kalastanud ja teda rünnati, kui nad naasid kohale, et õnge kätte saada. Karu alistas kõigepealt kasuisa, murdis ta kaela ja surus kolju. Noor naine üritas põgeneda, kuid ei suutnud karu ületada.

Rünnaku ajal õnnestus tal mobiiltelefoniga emale helistada. Selle telefonikõne ajal karjus Moskaljova: “Ema, karu sööb mind! Ema, see on selline piin. Ema, aita! ”

Ema arvas algul, et see peab olema nali, kuid mõistis toimuva tõde, kui kuulis taustal karu möirgamist ja närimist. Karu kutsus kokku oma kolm poega, kes hakkasid keha surnuks sööma juba elusana. Tema ema kutsus politsei ja palus neil sündmuskohale kiirustada, kuid oli juba hilja.

Nad leidsid Moskaljova ja tema kasuisa halvasti räsitud surnukehad. Pakuti, et karude rünnakute sagenemine selles piirkonnas oli tingitud sellest, et inimesed tungisid oma endistesse elupaikadesse ja selles piirkonnas oli looduslike toiduallikate nappus.

6 Steve Irwin

Kuulus “Krokodillikütt” oli tuntud oma lähedase ja isikupärase lähenemisega loomade filmimisele looduses (see on sama mees, kes veetis mesinädalad oma uue naisega krokse püüdes). Ühe surmavaima loomarünnaku tõttu surnud Steve Irwin oli oma karjääri veetnud igasuguste surmavate olenditega. Tragöödia lõpuks tabas, kui Irwin oli filmimise veealuse dokumentaalfilm lähedal Great Barrier Reef Queensland, Austraalia septembril 2006..

Ta lähenes nõelale, mis reageeris kaitsele, lüües talle sabaharjaga. Esialgu arvas Irwin, et tegemist on lihtsalt läbitorkatud kopsuga, kuid meeskonnaliikmed said kiiresti aru, et tema vigastused olid tõsised.

Nad manustasid kohe CPR-i ja tõid Steve’i kaldale, kuid avastati, et barb oli tal südamesse augustanud. Varsti pärast seda kuulutas päästeteenistus teda surnuks. Selle meeskonna jäädvustas juhtunu kaamerasse, kuid Queenslandi politsei hävitas selle, austades Irwini perekonna privaatsust. Irwini surm on selles loomarünnakute nimekirjas kuulsaim.

5 Carlos Sousa

2007 aasta jõulupühal põgenes nelja-aastane tiiger nimega Tatiana oma vabaõhuruumist ja ründas vahetult enne sulgemisaega kolme külastajat. Ohvriteks olid kõik San Jose noored mehed: seitseteist aastat vana Carlos Sousa ja kaks venda: Amritpal Dhaliwal ja Kulbir Dhaliwal. Kui tiiger hüppas üle aia ja põrkas Sousale, jooksid vennad lähedal asuvasse kohvikusse. Kohviku töötajad helistasid paanikas, segaduses ja turvalisuse tõttu loomaaias kinni, et Tatiana ei pääseks.

Parameedikute saabudes leiti korpuse juurest Carlos Sousa surnukeha, mille kaelaveeni sai surmaga lõppenud lõige. Uurimisel leiti hiljem rünnaku tagajärjel palju nüri jõu, pea, kaela ja rinna, kolju ja selgroolüli murdeid. Tatiana klammerdus endiselt kohviku lähedal ühe teise vigastatud ohvri külge. Politsei tõmbas ta minema ning tulistas ja tappis. Mitmed pealtnägijad märkisid ja sündmuskohalt leitud tõendid selle kohta, et ohvrid võisid looma provotseerida ja teda põgeneda.

4 Bill Scott

Austraalia põhjaosas, nelja ja poole meetri pikkuse soolveekrokodilli poolt, 2014. aasta juunis, tappis Bill Scott ühe häirivama loomarünnaku 2014. aasta juunis. Pere viibis kalastusretkel ja oli oma paadis rahulikus billongis. Tunnistajate sõnul tõmmati Scott paadist välja ja lohistati pinna alla.

Pereliikmed proovisid helistada, kuid mõni minut hiljem hõljus tema keha pinnale. Tema naine Roslyn Scott kirjeldas rünnakut: “see asi tuli mootori tagant üles ja haaras ta kinni.” Krokodillirünnakud olid Zimbabwes Niiluse ääres kaugetes ja vaesustatud piirkondades pikka aega probleemiks, kuid turistid ja kohalikud inimesed olid Austraalia vetes liiga leplikuks muutunud.

Aasta alguses tappis krokodill Kakadu rahvuspargis ka naissoost seljakotiränduri, kes ujus Billabongis. Rünnakud tõid kogukonnas suurema teadlikkuse ohtudest. Krokodillid võivad selles piirkonnas olla suuremad ja raskemad kui kummipaatide püük ning neid on sageli raske näha, seetõttu peaksid inimesed olema eriti ettevaatlikud veeteedesse süüvimisel, kus nad võivad viibida. Jawsist pärit politseijuhi Brody sõnadega, kui soovite minna krookusega nakatunud vetesse kalale, siis “vajate suuremat paati!”

3 Horatio Chapple

5 augustil 2011 ründas jääkaru Norras Svalbardis seikluspuhkusel viibinud Briti koolipoiste pidu. Nädala alguses oli rühm kokku puutunud lumel karujälgedega ja teinud põnevil fotosid, kuid ei mõelnud enam midagi. Hoolimata erakonna laagri ajutisest tripwire-süsteemist, lohistati jääkaru seitsmeteistkümneaastane Horatio Chapple oma telgist ja suri ühes hullumeelses loomade rünnakus.

Tunnistajate sõnul võitles ta agressiivselt, kuid oli üle jõu. Üks tunnistaja väitis, et nägi karu tagant ülespoole ja põrutas Horatial alla. Karu sai veel neli inimest vigastada, enne kui ta püssist maha tulistati. Uurimise käigus leiti, et laagri kaitsetööd ei olnud kriimustatud ja laagrijuhtidel ei olnud tulirelva kasutamiseks piisavalt väljaõpet. Leiti, et karul on kehv tervis ja ta on nälja äärel, mis tõenäoliselt aitas kaasa tema agressioonile.

2 Rootsi loomaaednik

Rootsi loomaaiapidajat, keda nimega ei tuvastatud, ründas kaheksast hundist koosnev kari, kelle ta oli kutsikatest alates üles kasvatanud. Naine töötas Kolmardeni loomaaias ja kolleegid teatasid, et ta järgis alati loomaaia standardseid ohutusprotseduure. 17 juunil 2012 sisenes ta nende kambrisse ja teavitas töötajaid vastavalt protokollile. Kui töötajad üritasid temaga veidi aega hiljem raadio teel ühendust võtta, ei õnnestunud tal vastata ja nad läksid teda kontrollima. Ta oli ühe kõige häirivama loomarünnaku ohver.

Kahjuks leidsid nad tema jäänused hundikarjaga ümbritsetud aedikust. Hädaabitöötajatel oli raskusi juurdepääsu saamisega ja kohalikud paberid teatasid, et töötajad olid sunnitud hunte rahustama, et tema keha eemaldada. Aruanded ei näita rünnakule ilmset põhjust ja looduses nad üldiselt inimesi kardavad ja väldivad. Hundid on aga keerukad kiskjad, kes harjumuse korral alustavad tõenäolisemalt provotseerimata rünnakut.

1 Shaiunna jänes

2009 aasta juunis tappis Floridas vanema lemmiklooma püüton kaheaastase Shaiunna Hare’i kõigi aegade surmavaimate loomade rünnakute käigus. Mustlane, kaheksa ja poole jalaga Birma püüton oli põgenenud oma akvaariumist ja libisenud öösel väikelapse võrevoodi sisse. Shaiunnat hammustati talle pähe ja torso ning kägistati. Ema oli võtnud rahustit ja ei tundnud kõrvaltoas tütre heitlusi.

Shaiunna kasuisa Jason Darnell avastas lapse järgmisel hommikul, kui Gypsy oli endiselt tema pea ümber keeratud. Darnell pussitas roomajat, kuni ta suutis selle ära kiskuda, ja kutsus 9-1-1. Dispetšerile nuttes ütles ta: “Laps on surnud! Meie rumal madu tuli keset ööd välja ja kägistas last! ” Hiljem esitati paarile süüdistus tapmises süüdi ettevaatamatuse tõttu. Metsloomaametkondade sõnul ei olnud madu nõuetekohaselt kinnitatud ega registreeritud, nagu osariigi seadus nõuab.

10 häirivat loomade rünnakut lähiajaloos

1. Shaiunna Jänes
2. Rootsi loomaaednik
3. Horatio Chapple
4. Bill Scott
5. Carlos Sousa
6. Steve Irwin
7. Olga Moskaljova
8. Koit Brancheau
9. Timothy Treadwell
10. Charla nash

Kirjutas: Emily Cole