10 olulist fakti peeglita süsteemikaamerate kohta

Kui arvate, et peegelkaamerad (ühe objektiiviga refleks) pole piisavalt kompaktsed? Mis saab siis olla teine ​​võimalus? Kas olete huvitatud peeglita süsteemikaameratest? MILC (peeglita vahetatavad objektiiviga kaamerad) on digitaalsüsteemiga kaamerate klass. Lugege kõike nende eelistest, puudustest, tootjatest ja alternatiividest meie kümne parema loendis.

Alates 2008. aastast on need seadmed turul üsna saadaval. Objektiivi saab eemaldada ülilainurgast supertelefoto, makrost kalasilmani. See sisaldab ka peegelkaamerat.

Uutel peeglita süsteemikaameratel on aga oluline eelis: nad loobuvad paksust sisseehitatud peeglikastist. Nii säästavad nad selgelt ruumi ja kaalu – ilma pildikvaliteedi kompromissideta.

1 Ehituse põhimõte

Vähem on rohkem!

Tuntud refleks (peegelkaamera või DSLR ka (digitaalse) ühe objektiivi refleksi jaoks) sisaldab kaldus peeglit. See suunab pildi objektiivist üles optilisse pildiotsijasse. Peegli vabastamise hetkel viidi see järgmisele tasandile, kus valgus jõudis filmi või sensorini (Sony SLT kaamerad kasutavad fikseeritud, poolläbipaistvat peeglit). See peegel nõuab ruumi ja ehituskulusid

Peeglita süsteemikaameratel on optilisele pildiotsijale kaks alternatiivi:

• Elektrooniline pildiotsija, mis on nagu väike teler, mis asendab eelmist optilist pildiotsijat.
• Teise võimalusena või lisaks näete pilti kaamera monitoril – st otsevaate ekraanil.

2 eelised ja puudused

Väike ja kerge

Peeglita süsteemikaamerate ehituspõhimõte toob kaasa mitmeid olulisi eeliseid:

• Peeglita kaamerad kasutavad oluliselt väiksemat ja kergemat konstruktsiooni kui tavalised sama sensori suurusega peegelkaamerad.
• Optilistest ja füüsilistest põhjustest saab kasutada ka peeglita väiksemaid objektiive kui tavalist peegelkaamerat (identse fookuskauguse ja pildiringiga). Nii säästate kaalu ja mahu kaks korda.
• Elektrooniline pildiotsija näitab tavaliselt praktiliselt 100 protsenti pildi pindalast. Odavam peegelkaamera kärpib optilises pildiotsijas kontrasti, pilt läheb välja ja pildiotsija muudab selle väga väikeseks.

Peeglita mudelitel on ka mõned puudused:

• Nii et nad ei saa kasutada faasituvastuse autofookust,
• Neid on turule toodud juba paar aastat, nii et erinevaid objektiive pole nii palju kui aastakümneid vanade Canoni, Nikoni või Pentaxi ühe objektiiviga reflekssüsteemide puhul.

3 Anduri suurus ja megapikslid

Suurus loeb

Peeglita süsteemikaameraid on saadaval erineva andurisuuruse ja megapiksline arv – täpselt nagu muud tüüpi kaameratel. Lihtsamalt öeldes, mida suurem on sensor, seda vähem müra on, seda paremad on tundlikkuse korral suuremad pildid ja seda suurem on võimalik teritatud ja teravustamata pildialade erinevus.

Suurte anduritega kaameraid kasutatakse seetõttu eriti juhul, kui teil on väga lühike säriaeg ja / või kui vajatakse suurt tundlikkust (näiteks spordis või siseruumides) – see väiksemate sama pikslite arvuga anduritega saade tekitab rohkem müra, madalamat heledust ja muud nõrkused. Tõepoolest, suuremate andurite jaoks on vaja suuremat korpust ja objektiive.

4 Kasutage vanu objektiive

Oldies Aga Goldies

Kujundus võimaldab peeglita süsteemikaameraid; adapteri abil saate parandada peaaegu kõiki vanemaid objektiive. Adapter maksab olenevalt tootjast ja konstruktsioonist 25 kuni 300 dollarit. Näiteks ostke kümnete Canoni ja Niko objektiividega peeglita Panasonicu ja dokiadapter

Kuid enamik adaptereid edastab andmeid objektiivi ja kaamera vahel. Selle tulemuseks on puudused:

• Peate fokuseerima käsitsi, autofookust ei saa kasutada.
• Programmeeritud automaatse (P) või ava prioriteedirežiimiga (S) ei saa pilte teha.

5 süsteem Micro Four Thirds (Olympus, Panasonic)

Pioneerid

Esimene peeglita süsteemikaamera esitleti 2008. aastal – Panasonic Lumix G1. See kuulub Micro Four Thirds süsteemi (MFT), mida iseloomustavad peamiselt Olympus ja Panasonic. Alles aastaid hiljem järgisid seda sellised tootjad nagu Sony, Samsung ja Fuji oma peeglita seeriaga.

Kõigi Micro Four Thirds kaamerate olulised omadused:

• Andurid on saadaval 17,3 x 13 mm, veidi väiksemad kui laialt levinud APS-C formaat; nii et Micro Four Thirds seadmed võimaldaksid teoreetiliselt veidi väiksemaid korpuseid ja läätsesid. Kuid võite tekitada ka vähem müra väiksema toonivahemikuga ja võimaldada vähem mängimist teravussügavusega.
• Kõiki Micro Four Thirds objektiive saab kasutada peaaegu ilma piiranguteta kõigis Micro Four Thirds kaamerates. Näiteks pange Olympuse kaamerasse Panasonicu objektiiv.
• Micro Four Thirds standard on vähem kitsas kui teised peeglita standardid.

6 Sony, Samsung, Fuji

Lame ja traadita

Sony, Samsung ja Fuji jälgisid peeglita turgu tähelepanelikult. Kui Olympus ja Panasonic olid oma Micro Four Thirds mudelitega edukad, siirdusid nad oma seeriasse – samal ajal kui nad panid parima APS-C sensori suuruse.

Ükski tootja ei ehita kaamerasse pildistabilisaatorit. See on kasulik, on hägususevastane ja sisseehitatud “stabiilsusega” objektiivid.

7 Canoni peeglita süsteemikaamerat

Hulluvad hulkurid

2008 aastal tutvustasid Panasonic ja Olympus esimesi peeglita süsteemikaameraid. Siis järgnesid Sony, Samsung ja Fuji oma sarjaga. Aga kus olid Canon ja Nikon?

Canon võttis end lõpuks 2012. aastal kokku Eos M-ga – nende esimese peeglita süsteemikaameraga. Praegu on siiski ainult üks kaamera mudel ja mõned objektiivid, millel mõlemal on lühend EF-M.

8 Leica M

Kas võib olla natuke rohkem?

Peeglita süsteemikaamerate raames pakuvad Leica M mudelid kõige suuremaid andureid. 18-megapikslised mudelid Leica M9-P (umbes 6000 dollarit) ja ka Leica ME (umbes 5 500 dollarit) on varustatud täiskaadersensoriga, kuid ilma autofookuseta ja ilma pildistabilisaatorita, mis kaitseb kaamera värisemise eest; monitor töötab suhteliselt vähe ja läbimõõduga vaid 2,5 tolli.

9 Nikon ja Pentax

Kas võib olla natuke vähem?

Sarnaselt Canonile hukkus ka Nikon väga kaua enne, kui tõi välja esimese peeglita süsteemikaamera. Tulemused üllatasid turuvaatlejaid: äsja leiutatud tunnistajate seeria kaamerate jaoks kasutas Nikon 1 Jaapani traditsioonilist tootjat vaid 13, 2 x8, 8 millimeetri väikese sensoriga. Ehkki see tähendab väikesi korpuseid ja läätsesid, kuid vähemalt teoreetiliselt on pildikvaliteet väiksem, eriti madalate kuvasuhete korral ja vähem mängitakse teravussügavusega.

Kõigi Nikon 1 mudelite eripära hõlmab kiireid pildiseeriaid – kuni 60 kaadrit sekundis ilma autofookuseta ja endiselt suurepärase kümne kaadri sekundis jooksva fookuse korral. Videosalvestuseks pakub mudel Nikon 1 J2 aeglast režiimi 1200 kaadrit sekundis. Vahepeal saab pilte teha ka filmimise ajal.

Siiski pakub Pentax ka peeglita süsteemikaamerat: Pentax K-01 APS-C sensor üllatab ebatavalise disainiga. See langeb tehnilistel põhjustel, kuid mitte vähem kui tavalised Pentaxi peegelkaamerad.

10 kompaktset alternatiivi

See on veelgi kompaktsem

Olympuse, Panasonicu, Sony, Canoni ja Samsungi MILC-pakkumine pakub väikest pildikvaliteeti ja on kerge. See väide vastab loomulikult ka suhteliselt uue klassi kaameratele ehk suure sensoriga kompaktkaamerale.