Tundlik versus adaptiivne disain: kuidas nende kahe vahel valida?

Responsiivset disaini propageeritakse üha enam uute veebirakenduste loomise kuldstandardina. Kuna aga veebisaidi igas versioonis sama koodi kasutamine on seotud komplikatsioonidega, on kaubamärgid tänapäeval alternatiiviks RWD-tehnoloogiale, mida nimetatakse adaptiivseks tarnimiseks või disainiks. Kuidas teeksite nende kahe vahel valiku? See artikkel on umbes sama.

Responsiivne veebidisain pole enam uudis. Veebidisainerite vennaskond, tehnikakogukond ja isegi keskmine end tunnistav veebifriik teavad nüüd, et tundlik disain on tee edasi. Nutitelefon, mängu muutev seade, sundis veebidisainereid välja mõtlema veebisaite, mis suudaksid automaatselt reageerida ja kohaneda mis tahes ekraanisuurusega seadmega. Nii sündiski tundlik veebidisain. RWD tehnikate abil saab saidi paigutust optimeerida, et see sobiks selle seadme ekraani suurusega, millel seda vaadatakse. Kust siis tuleb jutt adaptiivsest disainist?

Asjatundmatule võivad mõlemad moesõnad tunduda sama tehnika jaoks asendatavad terminid. Kuna aga üha rohkem liiklust tuleb mobiilseadmetest, on väljaandjate jaoks muutunud üha olulisemaks nende kahe erinevuse tundmine ja oma saidi jaoks parima valimine. Lisaks näitab Ameerika Ühendriikides läbi viidud Millenial Media ja comScore’i uuring, et 56% veebisisust tarbitakse nüüd nutitelefonide ja tahvelarvutite kaudu, ülejäänud 44% aga lauaarvutite kaudu. Ja nihe jätkab kiirenemist. See lahendab lõplikult, kui oluline on, et sait sobiks hästi mobiilsetele vaatajaskondadele. Tulles nüüd tagasi küsimuse juurde: kuidas nende kahe vahel valida?

Mis vahet sellel on?

Lihtsaim viis kahe valiku hulgast ühe valimiseks on mõista erinevusi ja eeliseid, mida üks pakub teise ees.

Kui reageeriv kujundus on kliendipoolne lähenemine, kus kogu leht edastatakse kliendile (seadme brauserile), siis adaptiivne disain on üldiselt serveripoolne, kus server tuvastab esmalt seadme atribuudid tavaliselt serveripoolsete pistikprogrammide või kohandatud kasutaja kaudu. agendi tuvastamine ja seejärel laadib saidi versiooni, mis on optimeeritud selle mõõtmete ja omafunktsioonide jaoks. Seega kasutab adaptiivne edastamine eelmääratletud paigutusi, mis on loodud erinevate ekraanisuuruste jaoks. Kui tuvastatakse konkreetne ekraanisuurus, aktiveeritakse vastav paigutus ja sobitatakse stiililehega. Adaptiivse disaini puhul muutuvad paigutused murdepunktide alusel.

On ka teine ​​alternatiiv, kliendipoolne adaptiivne lähenemine, kus veebisaitide täiustatud funktsioonide ja kohandamisega varustamiseks kasutatakse ulatuslikku JavaScripti. Pisut responsiivse veebidisainiga sarnaselt toimib seda tüüpi kohaletoimetamine kliendi poolel või kasutaja brauseris, mis tuvastab erinevad seadmed ja laadib kasutaja jaoks vastava malli. Selle eeliseks on see, et kõigis seadmetes on vaja kasutada ainult ühte HTML-i ja JavaScripti komplekti, nii et muudatuste rakendamine on palju lihtsam.

Reagatiivne versus adaptiivne: kumba eelistada?

Tundliku disaini üks suuri eeliseid, mis viis selle koheselt kuulsuseni, oli see, et üks koodibaas toimis hästi nii lauaarvutite kui ka mobiilikasutajate jaoks. See muutis arendaja elu lihtsamaks, kuna kaotas peaaegu õudusunenäolise kogemuse, milleks oli vaja hoolitseda mitme koodiversiooni eest erinevate seadmetüüpide jaoks. Mõlema seadme sama kood tähendab aga seda, et nutitelefonis käivitatav veebisait on sama suuruse ja keerukusega kui lauaarvuti versioon, mis on peamine süüdlane reageerivate veebisaitide taga, mis käituvad mobiilseadmetes veidralt ja ülespuhutud.

Teisalt, kasutades adaptiivset lähenemist, on serveril vabadus valida, kuidas lehti optimaalselt renderdada, eemaldades või lisades funktsioone käigupealt tuvastatud seadme ja kasutajateabe põhjal.

Kasu võib kokku võtta järgmiselt:

• Arendajad ei peaks veebisaiti nullist uuesti looma, nagu oleks vaja tundliku saidi otsimisel. Enamik veebisaite muutub aja jooksul liiga keerukaks, üks funktsioon lisatakse teise peale ja kogu pingutuse kriimustamine ei ole mõistlik lahendus. Disaini- ja testimisfaas on eriti tüütu, kuna kasutajakogemust on keeruline iga seadme või konteksti jaoks kohandada.
• Kohanduvad veebisaidid on kiiremad ja mõnikord ka kasutajasõbralikumad. Põhjus on piisavalt lihtne. Kuna adaptiivne edastamine toimib ainult seadmespetsiifiliste varade edastamise teel, saab pilte ja multimeediumisisu käigult optimeerida, et need sobiksid ekraani eraldusvõime ja suurusega.

Serveripoolne adaptiivne pakub iga seadme jaoks erinevaid malle, võimaldades suuremat kohandamist ja veebilehtede kiiremat laadimist. Lisaks ühildub see erinevate serveripoolsete pistikprogrammidega, mis on saadaval populaarsete sisuhaldussüsteemide ja e-kaubanduse süsteemide jaoks, nagu Magento. See lähenemisviis nõuab aga taustasüsteemides märkimisväärseid muudatusi ja kui teil on eelarve, võib see osutuda pisut valusaks. Peate haldama mitut malli, mis kuvatakse hoolduskuludes. Jõudlusprobleemid võivad tekkida ka siis, kui serverid on suure koormuse all.

Alumine joon

Sisurohked veebisaidid, kus lauaarvutite ja mobiilikasutajate kavatsused ei erine, eelistavad tavaliselt reageerivat kujundust. Kui aga kujundate veebisaiti, kus mobiilikasutaja kavatsused erineb oluliselt teie töölaua sihtrühmast, on kohanduv disain parem panus. Näiteks on e-kaubanduse veebisaidid.

Pealegi, kui veebihaldur valib adaptiivse disaini, saab ta kasutajakogemust veelgi optimeerida, kasutades ära nende seadmete pakutavaid lisafunktsioone, näiteks asukoha määramist. Just seetõttu kasutab 82 protsenti Alexa 100 parimast ülemaailmsest saidist sisu edastamiseks mingit serveripoolset tuvastamist.

Enamiku organisatsioonide jaoks, mis kasutavad reageerivat disaini koos adaptiivse edastamisega, toimib hästi. Saidi sisukas osa kasutab tundlikku lähenemist, mis võimaldab lugejatel sisu rahuldavalt tarbida, olenemata sellest, millist seadet nad kasutavad. Teisest küljest toimivad saidi suure eesmärgiga osad adaptiivse edastamise kaudu hästi. Peamine on leida tasakaal kasutajate teenindamise ja ärieesmärgi saavutamise vahel.

Veebidisain on praegu turul üks kuumimaid oskusi. Tööstatistika büroo pakutavate tööhõiveandmete kohaselt on veebiarendajate tööväljavaade 20%, mis on keskmisest kiirem. USNewsi 2014. aasta parimate töökohtade aruanne asetab veebidisaini töökohad kolme parima tehnoloogiakarjääri hulka. Seega võib ambitsioonikale veebidisainerile, nagu eespool kirjeldatud, disaininüansside tundmine olla väga kasulik.