Maailma 10 parimat tõsieluvõlurit

Me kõik oleme kuulnud ja võib-olla isegi näinud tõelisi nõidasid, kes elasid meie keskel, kuid võlurite osas piirdume Harry Potteri raamatutega. Kõige lähemal, mida oleme kunagi tõelise maagia juurde jõudnud, on erinevad mustkunstnikud, keda telerist vaatame. Kuid on aeg, et David Blaine ja Chris Angel astuksid kõrvale ja pääseksid nende kümne võluri juurde, kes polnud kaugeltki väljamõeldised. Need mehed viisid väga erineval tasemel ja kergitas kõnelemisest rohkem kui kulmu. Vaatame siis lähemalt neid tegeliku elu võlureid ja mida nad tegid, et sellesse nimekirja pääseda.

10 Nicholas Flamel

Enamik Harry Potteri fänne teaks seda nime. Ta oli prantsuse võlur, kes lõi filosoofide kivi ja oli Dumbledore’i tundes üle 600 aasta vana. Muidugi oli see lihtsalt raamat ja film. Reaalses elus oli Flamel teadaolevalt seotud alkeemiaga. Teadlased on kirjutanud, et Flamel andis endale pimedas kunsti, kui ta Santiago de Compostelasse sõitis. Pärast võluriks saamist märkasid inimesed, et Flamel ja tema naine said ülirikkaks ning järeldasid, et ta kasutas selleks oma maagilisi võimeid. Ehkki tõde pole tegelikult teada, ütlevad inimesed, et tema rikkus pärines kahest talle kuulunud ja juhitud poest ning naise pärandist. Nicholas Flamel suri aastal 1418, kuid tema lugu räägitakse tänaseni, mida saate vaadata siit.

9 Hayyim Samuel Jacob Falk

Rabi Hayyim Samuel Jacob Falk sündis 1708. aastal Saksamaal, kuid põgenes surmani põgenemise hirmus Londonisse. Ta sisenes Londonisse 1940-ndatel ja oli oma muljetavaldavate müstiliste oskuste tõttu koheselt tuntud kui Londoni Baal Shem. Ilmselt oskas ta mõtetega esemeid liigutada ja isegi kord täitis ta keldri mõne loitsu abil kivisöega. Samuti on öeldud, et rabi päästis Londoni Suure sünagoogi tulekahjust, kirjutades sambadele paar heebrea keeles sõna. Ta andis Orleansi hertsogile isegi maagilise sõrmuse, tagamaks, et troonijärjekord püsiks perekonnas. Sõrmus anti hertsogite pojale, kellest sai lõpuks Prantsusmaa kuningas Louis Philippe.

8 Paracelsus

1443 aastal Philippus Aureolus Theophrastus Bombastus von Hohenheimina sündinud Paracelsus oli geniaalne mees, kes paistis silma meditsiini, astroloogia, botaanika ja alkeemia alal. Ta on tsingi nime kandnud inimene ja vastutab paljude haiguste psühholoogiliste juurte jälgimise eest. Paracelsus kasutas astronoomiat koos oma ravimitega oma patsientide raviks ja uskus, et inimese hea tervise tagamiseks peavad nad olema loodusega kooskõlas. Ta arendas välja „Magide tähestiku", mis on maagiline keel, mis kutsub vaimude abi patsientide paranemisprotsessis. Ta sai kuulsaks oma maagiliste ravimeetodite poolest, kus ta ühendas meditsiini, astronoomiat ja alkeemiat, et inimesi omal moel ravida.

7 Papust – tegeliku elu võlurid

Suurepärane Papus, tuntud ka kui Gerard Encausse, sündis aastal 1865. Ta oli okultistlik kirjanik ja kirjutas isegi palju pimekunsti käsitlevaid raamatuid, mida ta regulaarselt harrastas. Aastal 1888 asutas Papus okultistliku rühma, mille nimi oli Roos-Croixi kabalistlik orden. Oma rühmas osalemise ajal oli ta osa teistest maagiaühingutest, nagu Kuldse Koidu Hermeetiline Ordu ja Valgus Hermeetiline Vennaskond. Tema suurim maagiline väljasõit oli 1900. aastatel, kui ta külastas Venemaal tsaarina Aleksandrat ja tsaar Nikolai II-d. Vene peret külastades võlus ta 1905. aastal tsaari isa vaimu, kes ütles, et Nikolai II kaotab trooni inimeste ülestõus. Ta ütles isegi, et ülestõusu ei toimuks seni, kuni Papus on elus. Kui võlur suri, kukutati Nikolai II kõigest 141 päeva hiljem.

6 Hew Draper

1500-ndatel juhtis Hew Draper kõrtsi, kuid tabati ja vangistati Londoni tornis, kuna kuuldavasti lubas ta nõiduda. Kui teda selles küsimuses küsitleti, nõustus ta, et ta on maagiale kiindunud, kuid on põletanud kõik oma alkeemiaraamatud. Tornis olles otsustas ta lisada paljudele eelmiste vangide graveeritud joonistele. See, mille ta otsustas seintele lisada, oli see, mis kõiki üllatas. Ta graveeris üksikasjaliku astroloogilise kujunduse ja viis selle lõpule kõigi sodiaagimärkidega. Seejärel kirjutas ta oma nime ja kuupäeva – 30. mai 1561. Keegi ei teadnud, miks ta selle kuupäeva otsustas, kuid kui päev kätte jõudis, kadus ta. Ta ei pääsenud ega surnud vanglas ega mujal linnas. Inimesed olid siis veendunud, et ta on võlur.

5 Cornelius Agrippa

Sageli oma aja suurimaks mustkunstnikuks nimetatud Agrippa oli silmapaistev kirjanik. Ta kirjutas üsna palju raamatuidpimedate kunstide toimimisest ja nende kasutamisest. Üks tema kuulsamaid raamatuid on “De Occulta Philosophia Libra Tres”, mis tõlgitakse laias laastus “okultistliku filosoofia kolmeks raamatuks”. See oli raamat, mis näitas maagiasüsteemi, mis töötas kolmel tasandil – looduslik maagia ehk alkeemia ja astronoomia ning vokaalmaagia ehk vaimude kokkukutsumine. Ta uskus ja kirjutas, et kogu maagia juurdus jumalikus töös. Agrippa uuris okultismi ja selle toimimist ning harjutas seda punktini, kus ta kirjutas vaimude kutsumisest maja ümbritsevatest kahjuritest vabanemiseks. Ehkki Agrippa oli võimas võlur, loobus ta sellest lõpuks umbes 1530. Ta oli kindel, et okultismi õppimine ja uskumine viib ta kuradile. Ta hoiatas isegi oma viimases raamatus lugejaid nende võimude kasutamise eest, kuid miks ta äkki otsustas tumedast kunstist lahkuda, jääb saladuseks.

4 John Dee

Dee oli nii müstiline kui ka Inglismaa kuninganna Elizabeth I teadusnõunik. Ta oli väga intelligentne mees, kes asus õppima igat valdkonda, kuhu ta vähegi jõudis. Ta avaldas raamatu nimega Monas Hyroglyphica, mis oli glüüf, mis esindas loomingut ja selle ühtsust. Varsti pärast vaimumaailma teoreetilist käsitlemist soovis ta enamat ja otsis võimalust, kuidas vaimudega otse ühendust saada. Siis kohtus Dee Edward Talbotiga (hiljem tuntud kui Edward Kelley). Kelley oli Dee lähedane partner ja nõid ning mõlemad reisisid mööda Euroopat, näidates oma maagilisi oskusi autoritasuks. Aastal 1587 ütles Kelley Dee’le, et oli rääkinud inglitega ja nad ütlesid talle, et duo peab üksteise naisi jagama. John Dee lahkus Edwardist ja naasis pärast seda kuulmist tagasi Inglismaale ning temast sai Kristuse kolledži Manchesteri korrapidaja.

3 Edward Talbot

Tuntud ka kui Edward Kelley, oli Talbot John Dee lähedane sõber ja kaasosaline. Mõlemad veetsid paar aastat Euroopas armastust maagia vastu. Arvati, et Kelley lõi Enohhia (maagilise tähestiku). Ta väitis isegi, et kasutas vaimude rääkimiseks kristallkuuli. Erinevalt John Dee’st, kes uskus rohkem teoreetilisse maagiasse, uskus Kelley alkeemiasse. Ta avastas 1580ndatel maagilise raamatu “Dunstani raamat”. Sel raamatul oli ilmselt loits, mis võis muuta mis tahes metalli kullaks, kasutades võlupunast pulbrit. Kui Dee ja Kelley paar läksid lahku, jäi Kelley Euroopasse ja jätkas oma tööd alkeemiaga. Böömi krahv Vilem Rozmberk andis Kelleyle palju valdusi ja aastal 1590 rüütles kuningas Rudolph II alkeemiku. Kahjuks kuningas arreteeris ta 1591. aastal mõrva eest, kuid kuulujutud väidavad, et tema arreteerimine oli tingitud sellest, et kuningas soovis, et ta muudaks tema jaoks metalli kullaks. Kui Kelley nõustus, vabastati ta, kuid aastal 1595 arreteeriti ta uuesti, kuna ta lubas tagasi. Lõpuks vangistati ta HnevinisLinnus, kuni ta suutis metalli kullaks muuta.

2 Eliphas Levi

Kui loeme viktoriaanlikust ajastumaagiast, tuleb Eliphas Levi nimi kindlasti välja tulla. Ta oli mees, kes kirjutas „Transsendentaalse maagia, selle õpetuse ja rituaali”, mis avaldas suurimat mõju paljudele okultistlikele ühiskondadele kogu maailmas. Kuldse koidiku hermeetiline orden oli üks paljudest ühiskondadest, mis oma toimimise just sellele raamatule tugines. Ta alustas oma maagilist tööd 1853. aastal, kui kohtus Edward Bulwer-Lyttoniga. Lytton oli autor, kes tutvustas Levile roosikristsianismi (keskaegsel Saksamaal asuv salajane maagiline selts). Ta tutvustas tarokaarte ja andis neile tähtsuse, mis neil tänapäeval on, samuti seostades ümberpööratud Pentacle kurjaga ja püstise heaga. Tema suurim töö oli see, et ta tutvustas Viktoria ajastul kolme maagia põhiprintsiipi: need olid

• Et inimese tahtejõud suudaks saavutada nii tavalisi kui ka imelisi saavutusi,
• See, mida me materialistlikus universumis näeme, on vaid üks osa reaalsusest ja
• See, et inimene on universumi peegeldus väikesel tasandil ja et nad on omavahel seotud ning kui nad tegutsevad ühe järgi, võivad see mõjutada ka teist.

1 Aleister Crowley

Seda meest nimetati mõjuval põhjusel kui “maailma õelamat inimest”. Ta oli maailma suurim okultist ja kujundas moodsate okultistide maagiaga töötamise viisi. Ta oli alkeemiast väga huvitatud ja hiljem liitus ta 1898. aastal Kuldse Koidu Hermeetilise Ordeniga. Ta uskus biseksuaalsusse, mis andis talle maine ja aitas tal Hermeetilise Ordu ridadest läbi tõusta. Tema veendumused ja toimimine olid ordul Londoni ja Prantsuse harude vaheliste tülide algpõhjus. Varsti lahkus ta seltsist ja asutas oma okultistliku rühma. Ta asutas 1907. aastal AA, mis oli ühiskond, mis põhines tema loodud telemaatilistel tõekspidamistel. Ta väitis, et talle anti juhised Aiwassilt, kes oli Horuse (egiptuse keel) saadikJumal). Ilmselt ütles see sõnumitooja talle, et ta on uue aja prohvet. Tema ühiskond alustas seadust „tee mis tahad”. Seejärel asus ta elama Sitsiiliasse. Crowley ei võlunud mitte ainult iidsest Egiptusest pärit vaime, vaid osales surma taandarengus ja väitis, et taastas mälestused oma eelmisest elust Eliphas Levina. Raske uskuda, loe seda.