Kümme kõige mõjukamat USA presidenti

13

Moodsa ajaloo algusest peale on Ameerika presidendid olnud need, kelle jaoks ka võim tuli koos presidendiga poliitilise ja rahalise domineerimise tõttu, mille rahvas on viimase sajandi jooksul loonud. "Maailma kõige võimsamate inimeste 2013" nimekirja järgi peetakse Ameerika praegust presidenti Barack Obamat Venemaa presidendi Vladimir Putini järel maailma suuruselt teiseks meheks. Alustades maailmasõjast kuni hiljutise Iraagi sissetungini, ei kahelnud Ameerika presidendid oma julguse ja võimude ilmutamisel kunagi. Ja siin on Ameerika Ühendriikide kümne kõige mõjukama presidendi nimekiri.

1 Abraham Lincoln

Unistusega rahva taasühendamiseks valiti Abram Lincoln Ameerika Ühendriikide 16. presidendiks. Ta täitis presidendikohustust oma riigi ees kuni mõrvani aprillis 1865. Ta oli mitte ainult USA, vaid kogu maailma mõjukaim poliitiline juht, kui ta lasi USA kodusõja ajal poliitilisest ja moraalsest kriisist läbi. Ta alustas majanduse kiiret arengut pankade, kanalite ja raudteede ehitamise ajal. Ta määras tariifid, et julgustada tehaste asutamist. Ta seisis 1846. aastal uuesti vastu Mehhiko sõjakuulutusele. Ta astus mitmesuguseid samme oma riigi orjanduse lõpetamiseks, kuna kaitses põgenenud orje armee abil, õhutades samas ka piiririike orjandust keelustama. John Wilkes Booth mõrvas ta Fordi teatris 1865. aastal täppisulatuses.

2 John F. Kennedy

JFK oli Ameerika Ühendriikide 35. president, Ameerika ajaloo nooruselt teine ​​president ja ainus president, kes võitis Pulitzeri preemia. Ta täitis oma kohust rahva ees kuni mõrvani novembris 1963. Kennedy astus septembris 1936 Harvardi kolledžisse ja liitus USA mereväega 1941. aastal. Tema presidendiajal olid tema parimad tööd Kuuba raketikriis, Aafrika-Ameerika kodanikuõigused Liikumine ja sigade lahe sissetung. Samuti liitus ta Apollo projekti algatamise kaudu kosmosevõistluse ja Kuu maandumisega. Eesistumise ajal suurendas ta USA osalemist Vietnami sõjas. Ta oli tihedalt seotud ka Berliini müüri püstitamisega, kus ta määras vastuseks ametisse pensionil kindral Lucius D. Clay. JFK mõrvati autor Lee Harvey Oswald Texases 22. novembril 1963.

3 George Washington


George Washington oli USA esimene president ja teda peeti laialdaselt USA asutajaisaks. Ta oli ka Ameerika murrangulise sõja ajal Mandriarmee ülemjuhataja. Ta asendas konföderatsiooni artiklid Ameerika Ühendriikide põhiseaduse koostamisega. Ta toetas föderalistliku partei liikumisi, kuigi ta ei liitunud sellega kunagi ametlikult. Ta oli vastu 1765. aasta templiseadusele, mis oli esimene otsene maks kolooniatele. Ta protesteeris Townshendi seaduste vastu 1769. aastal, tehes Virginiale ettepaneku boikoteerida Inglise kaupu kuni seaduste kehtetuks tunnistamiseni. Tema moto oli luua tugev ja hästi rahastatud riiklik valitsus, võites samal ajal heakskiidu kõigi ameeriklaste seas. Ta valiti presidendiks ühehäälselt, kaks korda ilma ühegi partei toetuseta, aastatel 1788 ja 1792.

4 Franklin D. Roosevelt


Franklin Delano Roosevelt oli Ameerika Ühendriikide 32. president, kes valiti neli korda ja ta teenis rahvust kuni oma surmani aprillis 1945. See demokraatliku partei domineeriv poliitiline juht ehitas New Deali koalitsiooni, mis on pärast 1932. aastat Ameerika poliitikas domineerinud. ning määratles ka 20. sajandi rahva liberalismi. Ta juhtis USA-d ülemaailmse majanduslanguse ajal ja temast sai maailma poliitiliste sündmuste keskne tegelane. Oma kampaania tunnuslauluga “Head päevad on jälle käes" võitis ta suure depressiooni ajal 1932. aasta novembris vabariiklaste partei Herbert Hooveri. Samuti juhtis ta II maailmasõja ajal liitlasi koos Winston Churchilli ja Jossif Staliniga natsi-Saksamaa, fašistliku Itaalia ja Jaapani vastu. Majanduskindluse tagamiseks lõi ta 1933. aastal föderaalse hoiukindlustuse korporatsiooni.

5 Ronald Reagan


Ronald Wilson Reagan oli Ameerika Ühendriikide 40. president ja oli enne oma presidendiametit ka 33. California kuberner. Ta oli tuntud oma suurepärase näitlejameisterlikkuse poolest ja täitis ka ekraaninäitlejate gildi presidendi ülesandeid. Ta tegi General Electricu pressiesindajana esimese sammu poliitika suunas ja võitis seejärel nii kandidaadid kui ka üldvalimised, lüües 1980. aastal oma oponendi Jimmy Carteri. Tema majanduspoliitika oli laialt tuntud kui Reaganomics, mis vähendas kiire tööstuse kasvu maksumäärasid ja kontrollis ka inflatsiooni vähendamise rahapakkumist. Ta juhtis sissetungi Grenadas toimunud kommunistliku riigipöörde ümberpööramiseks, samal ajal kui ta eskaleeris ka narkosõda. Oma kampaaniaga “Hommik Ameerikas” valiti ta uuesti 1984. aastal USA presidendiks

6 Theodore Roosevelt


Theodore Roosevelt ühendas maadeavastaja, poliitiku, autori, ajaloolase ja loodusteadlase ning oli kõigest 42-aastaselt noorim inimene USA presidendina. 26. USA president oli Progressiivse Partei asutaja ja vabariiklaste partei üks mõjukamaid juhte. Ta oli oma loosungiga “Räägi vaikselt ja kanna suurt pulka” tuntud oma robustse mehelikkuse ja “Kauboi” maneerilisuse poolest. Tema raamat "Meresõda 1812. aastal" kinnitas ta kuulsa kirjaniku ja ajaloolasena umbes 1882. aastal. Tema nägu kujundati Rushmore'i mäel koos Thomas Jeffersoni, Abraham Lincolni ja George Washingtoniga. Tema sisepoliitika “Square Deal” hõlmas raudteetasude alandamist, puhta toidu ja tavapäraste uimastite garanteerimist ning kapitalismi lõhkumist.

7 Thomas Jefferson


Asutaja isa ja Ameerika Ühendriikide kolmas president Thomas Jefferson oli iseseisvusdeklaratsiooni peaarhitekt 1776. aastal. Ta töötas Ameerika revolutsiooni alguses ka Virginia kubernerina ja oli esimene Ameerika Ühendriikide sekretär. President George Washington. Hiljem organiseeris ta koos sõbra James Madisoniga Demokraatlik-Vabariikliku Partei, et seista vastu Alexander Hamiltoni föderalismile, ja astus tagasi Washingtoni kabinetist. Thomas Jefferson alustas 1800. aasta revolutsiooni, kus ta sai Prantsusmaalt kontrolli Louisiana territooriumi üle. Ta viis läbi ka Lewise ja Clarki ekspeditsiooni lääne uurimiseks. Thomas Jefferson algatas indiaanlaste hõimude eemaldamise Louisiana territooriumilt, et mahutada rohkem vabu maid ameeriklastele.

8 Harry S. Truman


Harry S. Truman valiti pärast president Roosevelti surma 1945. aastal Ameerika Ühendriikide 33. presidendiks. Ameerika tõusis tema käe all edukalt II maailmasõjas võidukalt, kuid selle tagajärjel tekkis pinge tema riigi ja Nõukogude Liidu suhetes, mis hiljem algatas külma sõja. Natsi-Saksamaa alistus paar nädalat pärast seda, kui Truman oli oma presidendiks saanud. Ta kiitis aatomirelvade kasutamise heaks Jaapani sõja viimaseks sammuks, mis eeldatavasti kestab veel paar aastat. Harry S. Truman andis välja Trumani doktriini ja käivitas ka 13 miljardi dollari suuruse Marshalli plaani Euroopa rekonstrueerimiseks pärast Teist maailmasõda. Ta alustas Berliini õhutransporti 1948. aastal ja lõi ka NATO 1949. aastal. Põhja- ja Lõuna-Korea sõja ajal saatis ta USA väed ja sai ÜRO nõusoleku sõjaga liitumiseks.

9 Woodrow Wilson


Demokraatliku partei juht Thomas Woodrow oli Ameerika Ühendriikide 28. president. Enne presidendiametit oli ta Princetoni ülikooli president ja New Jersey kuberner. Ta võitis 1912. aastal Kongressi ja Valge Maja kontrolli ning alustas Progressiivset Liikumist. Ta kuulutas välja järkjärgulise seadusandliku kava, mida kasutati kuni 1933. aasta uue lepinguni. Tema seadusandlik päevakord hõlmas föderaalse kaubanduskomisjoni seadust, föderaalse põllumajanduslaenu seadust, föderaalreservi seadust ja Claytoni monopolidevastast seadust. Lapse töö piirati kõigepealt tema Keating – Oweni seadusega Ühendkuningriigis. Ta säilitas maailmasõja puhkedes neutraalse poliitika. 1916 aastal valiti ta loosungiga “Ta hoidis meid sõjast eemal” ja kuulutas natsi-Saksamaa sõja allveesõja vastu.

10 Grover Cleveland


Grover Cleveland on ainus president, kes on kaks järjestikust presidentuuri ametiaega Ameerika Ühendriikide 22. ja 24. presidendina. Ta oli Bourboni demokraatide peamine juht ning oli vastu kõrgetele tariifidele ja imperialismile. Ta tegi ettepaneku toetada ettevõtjaid ja põllumehi, mis tegi temast Ameerika konservatiivide ikooni. Ta järgis klassikalist liberalismi ning võitles rahutult bossismi ja poliitilise korruptsiooniga. 1893 aasta paanika tabas rahvust teisel presidendiajal, mis tekitas rahvuslikke depressioone. Need depressioonid rikkusid tema Demokraatliku Partei ja avasid tee vabariiklaste maalihkeks 1894. aastal. Grover Cleveland oli Vaba Hõbeda vastu, toetades samas kuldstandardit, mis võõristas Demokraatliku Partei agraartiiba.

Möödunud sajandi jooksul viidi läbi erinevaid uuringuid ja küsitlusi, et luua nimekiri Ameerika Ühendriikide kõige võimsamatest ja mõjukamatest presidentidest. Neist tähelepanuväärsemad olid Harvardi ülikooli 1948. aasta küsitlus, The Murray-Blessing 1982 uuring ja C-SPAN 1999 küsitlus.

This website uses cookies to improve your experience. We'll assume you're ok with this, but you can opt-out if you wish. Accept Read More