10 kuulsat poliitilist juhti, kes mõrvati
Isiku mõrva nimetatakse mõrvaks, kes on tavaliselt kuulus kuulsus, poliitik, religioosne tegelane või kuninglik. Tavaliselt on mõrvade puhul selge motiiv – armukadedus, poliitiline või religioosne idealism, lepinguline tapmine, kättemaks jne. Kui maailm kolis tänapäeva, hakkas tähtsate inimeste tapmine muutuma enamaks kui võimuvõitluse vahendiks. valitsejad ise ja seda kasutati ka poliitilise sümboolika jaoks, näiteks teo propagandas. Sellest ajast peale, kui moabiitide kuningas Eglon pussitati oma troonil surnuks 1200 e.m.a. Ja ilmselt juba ammu enne seda on poliitilised liidrid tapetud mitmel põhjusel.
Mõrvad võivad olla põhjustatud religioossetest, ideoloogilistest, poliitilistest või sõjalistest põhjustest, kuid lõpptulemuseks on avaliku elu tegelase sihipärane tapmine, keda me tunneme hästi või keda me armastame. Siin on nimekiri kümnest tähelepanuväärsest mõrvast kõige kuulsamate ja armastatud poliitiliste juhtide kohta ning kohtadest, kus nad mõrvati. Alustame mõrvatud kuulsate poliitiliste juhtide nimekirja.
10 Rafic Hariri: Liibanon
Rafic Baha El Deen Al-Hariri (1. november 1944 – 14. veebruar 2005) oli ärimagnaat ja Liibanoni peaminister aastatel 1992–1998 ja uuesti 2000. aastast kuni ametist lahkumiseni, 20. oktoobrini 2004. Ta juhatas viit kabinetti tema ametiaeg. Hariri domineeris riigi sõjajärgses poliitilises ja ärielus ning tema arvamus on Beiruti rekonstrueerimine pärast 15-aastast kodusõda.
Hariri mõrvati 14. veebruaril 2005, kui lõhkeaine, mis oli võrdne umbes 1000 kg TNT-ga, plahvatati, kui tema autokolonn sõitis mööda Liibanoni pealinnas Beirutis St. George'i hotellist. Liibanoni eritribunali uurimine tema mõrva osas jätkub ja seda juhib praegu sõltumatu uurija Daniel Bellemare. Oma kahes esimeses aruandes märkis UNIIIC, et Süüria valitsus võib olla seotud mõrvaga. Kanada Broadcasting Corporationi uudiste uurimise andmetel oli ÜRO spetsiaalne uurimisrühm leidnud kindlaid tõendeid Hezbollahi vastutuse kohta mõrvas. Hariri tapmine viis Liibanonis massiliste poliitiliste muutusteni, sealhulgas seedripöörde ja Süüria vägede väljaviimiseni Liibanonist.
9 Thomas D'Arcy McGee: Kanada
Thomas D'Arcy Etienne Hughes McGee oli Iiri rahvuslane, katoliku pressiesindaja, ajakirjanik ja Kanada konföderatsiooni isa. Ta võitles Iiri ja Kanada rahvusliku identiteedi väljatöötamise eest, mis ületaks nende komponendid. Ta on tänaseks ainus Kanada föderaalse tasandi poliitilise mõrva ohver. Majanduslikult edendas ta moderniseerimist, kutsudes üles ulatuslikule majandusarengule raudtee ehituse, sisserände soodustamise ja kõrge kaitsetariifi kohaldamise abil tootmise ergutamiseks. Poliitiliselt aktiivne, propageeris ta uut kodakondsust Kanadas, et pääseda Iirimaa sektantlusest.
7 aprillil 1868 osales McGee parlamendi arutelus, mis kestis üle südaöö. Pärast kõndis ta kell 2:00 oma Sparks St. pansionaati. Pansionaati sisenedes oli uks seestpoolt lukus ja McGee ootas majaperenaist ukse avamiseks, väidetavalt mõrvas teda ukse avamisel Patrick J. Whelan. Feenia kaasaelaja ja katoliiklane Patrick J. Whelan süüdistati, mõisteti kohtu alla, mõisteti süüdi ja poos ta poomi üles.
8 Muammar Gaddafi: Liibüa
Gaddafi oli Liibüa revolutsionäär, poliitik ja poliitikateoreetik. Ta juhtis Liibüat 1969–1977 Liibüa Araabia Vabariigi revolutsioonilise esimehena, seejärel 1977–2011 Suur-Sotsialistliku Rahva-Liibüa Araabia Jamahiriya „vennaliku juhina". Algul oli ta ideoloogiliselt pühendunud araabia natsionalismile ja araabia sotsialismile, kuid hiljem tuli valitsema omaenda kolmanda rahvusvahelise teooria all.
Väga lahkarvam tegelane oli Gaddafi neli aastakümmet Liibüa poliitikas domineerinud ja tema suhtes levis isikukultus. Teda kaunistati erinevate autasudega ja teda kiideti imperialismivastase hoiaku, araabia ja seejärel Aafrika ühtsuse toetamise ning märkimisväärsete paranduste eest, mida tema valitsus Liibüa inimeste elukvaliteedile tõi. Seevastu olid islami fundamentalistid kindlalt tema sotsiaal- ja majandusreformide vastu. Ta mõisteti rahvusvaheliselt hukka kui diktaator, kelle autoritaarne administratsioon rikkus Liibüa kodanike inimõigusi ja rahastas ülemaailmset terrorismi.
2011 aasta araabia kevade keskel puhkesid Liibüa idaosas protestid laialdase korruptsiooni ja töötuse vastu. Olukord taandus kodusõjaks, kus NATO sekkus sõjaliselt Gaddafistivastase riikliku üleminekunõukogu (NTC) poolel. Valitsus kukutati ja Gaddafi taandus Sirtesse. Gaddafi tabati ja tapeti 20. oktoobril 2011 Sirte lahingu ajal. Gaddafi leiti varjates Sultest läänes asuvast truubist ja vangistati Rahvusliku Üleminekunõukogu vägede poolt. Varsti pärast seda tapeti ta.
7 Kuningas Faisal: Saudi Araabia
Faisal bin Abdulaziz Al Saud oli Saudi Araabia kuningas aastatel 1964–1975. Kuningana omistatakse talle riigi rahanduse päästmist ning moderniseerimise ja reformide poliitika elluviimist, samal ajal kui tema peamisteks välispoliitilisteks teemadeks olid üle-islamism, antikommunism, ja Palestiina-meelne natsionalism. Ta stabiliseeris edukalt kuningriigi bürokraatiat ja tema valitsemisajal oli Saudi Araabias märkimisväärne populaarsus.
25 märtsil 1975 tulistas kuningas Faisali täpse pildi ja tappis tema poolvenna poeg Faisal bin Musaid, kes oli just USA-st tagasi tulnud. Mõrv toimus majlis. Ooteruumis vestles prints Faisal Kuveidi esindajatega, kes ootasid kohtumist ka kuningas Faisaliga. Kui prints teda embama läks, kallutas kuningas Faisal Saudi kultuuri kohaselt oma vennapoega suudlema. Sel hetkel võttis prints Faisal püstoli välja ja tulistas teda.
6 Martin Luther King, noorem: Ameerika Ühendriigid
Martin Luther King, noorem, oli Ameerika vaimulik, aktivist ja Aafrika-Ameerika kodanikuõiguste liikumise silmapaistev juht. Teda tuntakse kõige paremini oma rolli eest kodanikuõiguste edendamisel vägivaldse kodanikuallumatuse abil. Kingist on tänapäeva Ameerika liberalismi ajaloos saanud rahvuslik ikoon. Kingist sai kodanikuõiguste aktivist oma karjääri alguses. Ta juhtis 1955. aasta Montgomery Bussi boikoti ja aitas asutada 1957. aastal Lõuna kristlaste juhtimiskonverentsi, olles selle esimene president. 1964 aastal sai King noorimaks inimeseks, kes sai Nobeli rahupreemia töö eest, mille eesmärk oli lõpetada rassiline segregatsioon ja rassiline diskrimineerimine kodanikuallumatuse ja muude vägivallavabade vahendite abil.
Oma surma ajaks 1968. aastal oli ta keskendunud vaesuse lõpetamisele ja Vietnami sõja peatamisele. 4 aprillil 1968 kostis lask, kui King seisis motelli teise korruse rõdul. Kuul sisenes läbi tema parema põse, purustades lõualuu, rändas siis seljaaju alla, enne kui ta õlale lebas. Tulistamisele järgnenud sündmused on vaieldud. Pärast erakorralist rindkereoperatsiooni tunnistati King Püha Joosepi haiglas tunni aja pärast surnuks. Kingi lahkamine näitas, et ehkki kõigest kolmekümne üheksa-aastane, oli tal kuuekümneaastase mehe süda, mis võib-olla tuleneb kolmeteistkümne aasta pikkusest stressist kodanikuõiguste liikumises. Mõrv põhjustas üleriigilise rahutuste laine enam kui 100 linnas.
5 Abraham Lincoln: USA
Abraham Lincoln, hüüdnimega Aus Abe, oli Ameerika Ühendriikide 16. president alates märtsist 1861 kuni mõrvani aprillis 1865. Aus Abe juhtis oma riiki läbi Ameerika kodusõja ja lõpetas orjuse riigi piirides. Samuti oli tal aupakliku ja õiglase maine. Tema ametiaeg oli hõivatud peamiselt lahkulöövate Ameerika Konföderatsiooni osariikide kaotusega Ameerika kodusõjas.
Lincoln kahjutustas edukalt Trenti afääri, sõjahirmu Suurbritanniaga 1861. aasta lõpus. Lincoln tõi oma retoorika ja sõnavõttudega edukalt avaliku arvamuse kokku; tema Gettysburgi pöördumisest (1863) sai rahva kohustuse ikooniline sümbol. Sõja lõppedes oli Lincoln mõõdukal seisukohal ülesehitusele, püüdes rahva helde leppimise poliitika kaudu kiiresti taasühendada. Teadlased on Lincolni järjekindlalt hinnanud üheks suurimaks kõigist USA presidentidest.
Abraham Lincolni mõrv toimus suurel reedel, 14. aprillil 1865, kui Ameerika kodusõda oli lõppemas. Mõrv leidis aset viis päeva pärast seda, kui Põhja-Virginia konföderatsiooniarmee ülem kindral Robert E. Lee alistus kindralleitnant Ulysses S. Grantile ja Potomaci liidu armeele. Lincoln oli esimene Ameerika president, kes mõrvati, ehkki Andrew Jacksoni vastu tehti ebaõnnestunud katset kolmkümmend aastat enne 1835. aastat.
4 Mahatma Gandhi: India
India poliitiline aktivist ja vaimne juht Mohandas Karamchand Gandhi, üldtuntud kui Mahatma Gandhi, oli Suurbritannia valitsetud Indias India natsionalismi juhtiv juht. Vägivallatuse hääl üha vägivaldsemas maailmas, kui langenud India püha mees tulistas New Delhi tänavatel aktivistiks saanud ülikooli üliõpilase poolt, oli see tohutu löök mitte ainult Indiale, vaid kogu maailmale.
Tema kaastundepoliitika vaeste ja vägivallatu vastupanu suhtes oli rahumeelsete muutuste kavand, samas kui tema võime mõjutada nii hindu kui ka moslemit muutis sõjas räsitud rahvas omalaadse rahu. Ainus positiivne, mida saab öelda, kui see on võimalik, on see, et oli õnneks, et tema ründaja oli kolleeg hindu. 30 jaanuaril 1948 tulistati Gandhi maha, kui ta kõndis platvormile, kust pidi esinema palvekoosolekul. Palgamõrvar Nathuram Godse oli hindu natsionalist, kellel olid sidemed äärmusliku hindu Mahasabhaga, kes pidas Gandhit vastutavaks India nõrgendamise eest, nõudes Pakistanile maksmist.
3 Indira Gandhi: India
Indira Priyadarshini Gandhi oli India poliitik, kes oli kolmel järjestikusel ametiajal (1966–77) ja neljandal ametiajal (1980–84) India kolmanda peaministrina. Gandhi oli Sri Lankalt pärit Sirimavo Bandaranaike järel teine naisvalitsusjuht maailmas ja ta on 2012 aastast maailma pikima ametiajaga naispeaminister Indira. Ta oli iseseisva India esimese peaministri Jawaharlal Nehru ainus laps. Ta lõi tihedamad suhted Nõukogude Liiduga, sõltuvalt sellest riigist, kes toetab India pikaajalist konflikti Pakistaniga.
Indira oli ka ainus India peaminister, kes on välja kuulutanud erakorralise seisukorra, et „valitseda dekreediga”, ja ainus India peaminister, kes on pärast selle ameti täitmist vangistatud. Ta mõrvati 31. oktoobril 1984 kell 9.20 peaministri residentsis aadressil Safdarjung Road, New Delhi. Operatsiooni „Sinine täht” tagajärjel tapsid ta kaks tema sikhi ihukaitsjat, Satwant Singh ja Beant Singh.
2 John F. Kennedy: USA
John Fitzgerald “Jack” Kennedy oli Ameerika Ühendriikide 35. president, kes oli ametis 1961. aastast kuni surmani 1963. aastal. Pärast Kennedy sõjaväeteenistust Vaikse ookeani lõunaosa sõjas Teise maailmasõja ajal mootor-torpeedopaadi PT-109 komandörina sai temast Bostoni piirkonna demokraatlik kongresmen, kes edenes 1953. aastal senati.
Ta abiellus 12 septembril 1953 Jacqueline Bouvieriga. 1955. aastal kirjutas ta seljaoperatsioonist toibudes parajasti profiile julguses, mis võitis ajaloos Pulitzeri preemia.
1956 aastal saavutas Kennedy peaaegu demokraatide nominatsiooni asepresidendiks ja neli aastat hiljem oli ta presidendiks esimese hääletamise kandidaat. Miljonid vaatasid tema telediskussioone vabariiklaste kandidaadi Richard M. Nixoniga. Rahvahääletusel napi eelise võitnud Kennedyst sai esimene roomakatoliku president. 22 novembril 1963, kui ta oli vaevalt oma esimesest tuhandest ametipäevast möödas, tapeti palgamõrvari kuulide poolt John Fitzgerald Kennedy, kui tema autokolv haavas Texases Dallases. Kennedy oli presidendiks valitud noorim mees ; ta oli noorim surnud.
1 Benazir Bhutto: Pakistan
Pakistani Rahvaste Partei (PPP) esimees-isik Benazir Bhutto oli Pakistani kuulsaim naissotsialistlik-demokraatlik poliitik, kes oli Pakistani 11. peaminister. BB oli esimene naine, kes valiti moslemiriiki juhtima, olles kahel järjestikusel ametiajal (1988–1990; 1993–1996) olnud Pakistani peaminister.
Ta oli Pakistani esimene ja seni ainus naispeaminister ning Pakistani peaministri Zulfikar Ali Bhutto ja Pakistani esimese leedi Nusrat Bhutto vanim laps ning oli Pakistani praeguse presidendi Asif Ali Zardari naine. Pakistani endise peaministrina oli Benazir Bhutto demokraatia eest peetava võitluse ikoon ja seisab koos vaid käputäie naisjuhtidega, kes on kujundanud eelmise sajandi globaalseid sündmusi.
27 detsembril 2007 tapeti Bhutto, jättes Rawalpindi linnas Liaquat National Baghis PPP kampaaniast lahkumise, kus ta esines Pakistani Rahvapartei pooldajate kogunemisega enne 2008. aasta parlamendivalimisi. Bhutto lahkus miiting tema valge Toyota Land Cruiseri juures rünnaku ajal. Pärast kuulikindlasse sõidukisse sisenemist tõusis Bhutto läbi katuseluugi rahvahulgale lehvitama. Sel hetkel tulistas relvastatud mees tema pihta ja seejärel plahvatas sõiduki lähedal lõhkeaine, tappes umbes 20 inimest. Bhutto sai kriitiliselt haavata ja ta toimetati Rawalpindi üldhaiglasse, kuid ta kuulutati kohaliku aja järgi kell 18:16 surnuks.