10 põnevat fakti Induse oru tsivilisatsiooni kohta

Induse oru tsivilisatsioon oli Lõuna-Aasias asuv pronksiaegne tsivilisatsioon, mis ulatus tänasest Afganistanist Pakistanini ja India loodeosani. See oli üks kolmest vana maailma varajastest tsivilisatsioonidest, ülejäänud kaks olid Vana-Egiptus ja Mesopotaamia ning see oli kõigist kolmest suurim. Nagu iga teine ​​iidne tsivilisatsioon, õitses see Induse jõe basseinides, mis oli võrdne Niilusega Vana-Egiptuses.

Kuigi Induse oru tsivilisatsioon eksisteeris tuhandeid aastaid, kuid ajaloolased jagavad selle vanuse kolmeks erinevaks perioodiks. Küps Harappani periood pärines ajavahemikust 2600–1900 e.m.a, varajased Harappani ja hilisemad perioodid kestsid vastavalt 3300–2600 ja 1900–1300 e.m.a. Harappa oli silmapaistvam linn ja see oli ka esimene arheoloogide avastatud linn, mistõttu Induse oru tsivilisatsiooni tuntakse ka kui Harappa tsivilisatsiooni.

Enne nimekirja hüppamist tühjendame ühe punkti, Induse oru inimesed olid kirjaoskajad ja neil oli keel, kuid mingil põhjusel ei oska me ikkagi nende keelt lugeda, kõik, mida me nende kohta teame, on tingitud arheoloogiast.

10 Nad olid oma ajast ees

Harappa linna värava ja kanalisatsiooni kunstniku rekonstrueerimine (pilt via; sci-news.com)

Oma aja äärmiselt keeruline ja tehniliselt arenenud kultuur on ilmne kogu Induse oru tsivilisatsioonis. Nende ehitatud linnad olid täiesti hämmastavad, eriti “Harappa” ja “Mohenjo-Daro”. Neil oli tihe mitmekorruseliste mitteresidendiga hoonete klaster, kodud, mis ehitati ühtse suurusega küpsetatud tellistest, mõned kodud olid tuule püüdmiseks ja kliimaseadmete loomulikus vormis spetsiaalses asendis, neil oli isegi tualettide loputamise oma versioon.

Ka Induse oru tsivilisatsiooni inimesed seadsid hügieenile olulise tähtsuse. Harappa ja Mohenjo Daro oli maailma esimene kanalisatsioon. Enamik kodusid ühendati tsentraliseeritud drenaažisüsteemiga, et jäätmeid ja vett gravitatsiooni abil vedada, selline süsteem oli 18. sajandi Euroopa tipp. Iidne Induse kanalisatsiooni- ja kanalisatsioonisüsteem, mida kasutati kogu Induse piirkonnas, olid liigad ees mis tahes kaasaegsest Lähis-Ida linnast. Samuti arvatakse, et nende kuivendussüsteem oli tõhusam kui tänapäeva India ja Pakistani mitmel pool.

Seal on ilmne märge mingist valitsusest, kes võttis vastu ja viis ellu keerukaid otsuseid. Linnade ehitamine toimus väga ühtlaselt ja hästi kavandatud võrgumustriga. Neil ei olnud ilmselt monarhia süsteemi, kuid neil olid eri linnade jaoks erinevad valitsejad.

9 Induse oru tsivilisatsiooni suur vann

Üks köitvamaid asju Induse oru tsivilisatsioonis on see, et nende suurim ehitatud ehitis ei olnud ükski tempel ega monumentaalne ehitis, mida tavaliselt kasutatakse tänapäevastes tsivilisatsioonides nagu Vana-Egiptus ja Mesopotaamia, selle asemel oli see avalik vann Mohanjo- Daro pani nimeks Suur vann.

11 × 7 meetri vanni sügavus oli umbes 2,5 m. Sellel oli kaks laia treppi põhjast ja lõunast, mis toimisid basseini sissepääsuna. Vanni otsast leiti ka auk, mida võidi kasutada vee juhtimiseks sinna. Basseini põrand ja seinad olid veekindlad peenelt paigaldatud telliste ja kipskrohviga laotud muda tõttu. Basseini küljed ja põrand olid kaetud paksu veekindla tõrva kihiga.

Kuigi suure vanni täpse eesmärgi üle vaieldakse endiselt palju. Kuid enamik teadlasi usub, et see ehitati religioossetel eesmärkidel, selline rituaal, mida Indias tänapäevalgi harrastatakse, kuid enamasti hindude, džainide ja budistide seas. Induse oru inimesed võisid arvata, et vesi puhastab ja uuendab supleja hinge.

8 Neil oli kõrge kvalifikatsiooniga käsitöölisi

Induse oru inimeste insenerioskused olid tähelepanuväärsed, nad töötasid välja metallurgias mõned uued tehnikad ja tootsid selliseid elemente nagu vask, pronks, plii ja tina. Arheoloogilistest paikadest on leitud mitmesuguseid skulptuure, hülgeid, anumakeraamikat, kuldehteid ja anatoomiliselt detailseid kujundeid, mis on valmistatud erinevatest materjalidest nagu terrakota, pronks, kuld ja satelliit. Need inimesed olid õppinud palju käsitööd, sealhulgas kestatööd, keraamikat, ahhaati ja satelliidist helmeste valmistamist. Samuti olid nad kinnisideeks kaunistustest, nagu kaelakeed ja käevõrud, mis ilmneb peaaegu kõigis Harappani kultuuri etappides. Mõnda neist käsitööst harrastatakse subkontinendil tänapäevalgi. Nende erakordne meisterlikkus ilmneb silindriliste jäsemetega emaste väga üksikasjalike tantsukujunditega, mille nad valmistasid terrakota abil.

7 hämmastavat tihendit

Nüüd on ajaloolaste seas laialt aktsepteeritud, et Induse oru tsivilisatsioonist pärit inimesed vahetasid kaupu Mesopotaamia ja tõenäoliselt Egiptusega. Võib-olla olid nad isegi esimesed inimesed, kes ratastransporti kasutasid. Kuid kõige huvitavamad asjad, mida nad valmistasid, olid pitsatid, mida nad kasutasid kaupade identifitseerimistähistena ja savitahvlid.

Need pitserid sisaldavad kirjakeelt, mida me ikka veel lugeda ei saa, ja palju huvitavaid kujundusi fantastilistest olenditest, loomadest ja inimestest (tõenäoliselt jumalatest). Kuid kõige kuulsam ja sügavam hüljes on nimega Pachupati hüljes. Selles hüljes istub tiigri ja pulli vahel kolmepäine mees, kelle keskel on pühvlisarved. Pildi täpset tähendust ei mõisteta hästi, kuid väidetavalt kujutatakse seda kõige varem Hindu jumalat “Shivat”, keda peetakse ka “loomade isandaks”. Mees istub kõverdatud jalgadega asendis, mis näib ravivat ravimeid, mõned usuvad, et see võib olla ka varaseim näide jooga harrastamisest.

6 Nad olid teerajajaks nööpidele ja Stepwellile

Induse oru tsivilisatsiooni tehtud leiutised ja avastused ei tundu tänapäeval huvitavad, kuid omal ajal olid need suurepärased saavutused. Me räägime ajastust, mil uuenduste määr oli palju madalam kui tänapäeval, samas kui inimeste tehtud leiutiste ja avastuste arv tõusis hüppeliselt alles 15. sajandil või võib-olla tööstusrevolutsioonil.

Induse oru tsivilisatsiooni inimesed arendasid ja kasutasid nööpe tegelikult umbes 2000 e.m.a dekoratiivsetel eesmärkidel. Nööbid tehti merekarpidest, mõned neist olid raiutud erinevateks geomeetrilisteks kujunditeks. Neisse olid augud sisse torgatud, nii et neid saaks niidi abil kinnitada. Varaseim teadaolev nupp on Mohenjo-daros, mis arvatakse olevat umbes 5000 aastat vana.

Varaseimad ilmsed tõendid kasupoja kohta on leitud ka Induse oru tsivilisatsiooni arheoloogilises paigas Mohenjo-Daro. Tõenäoliselt oli sellel religioosne tähendus, mis näib seletavat ka seda, miks hilisemad budistid ja jainlased kohandasid oma struktuuridesse kasupoegi, nii suplusrituaal kui ka kasuisa jõudsid budismiga maailma teistesse paikadesse.

5 Nad olid esimesed, kes ehitasid ja kasutasid kunstlikku dokkimisjaama

Lothal oli Induse oru tsivilisatsiooni üks tähelepanuväärsemaid linnu, mis asus tänapäeva Gujarati osariigis. Lothal oli hästi planeeritud linn, insenerid ja planeerijad tegelesid juba algusest peale linna kaitsmisega järjepidevate üleujutuste eest. Nad jagasid linna 1-2 meetri kõrgusteks plokkideks, millest igaüks teenis rohkem kui 20 maja. Nüüd näitab see selgelt, et nende inseneridel olid vajalikud oskused, et arendada välja midagi moodsat kui laevatehast. Lothali insenerid pidasid suurt tähtsust dokkimisjaama ja lao ehitamiseks kaubanduse eesmärkidel

1954 aastal avastasid arheoloogid maailma kõige varasemad teadaolevad tõendid Lothalis asuva kunstliku dokkimisjaama ehitamise ja kasutamise kohta, mis pidi olema ühendanud linna Sabarmati jõe iidse kulgemisega. Dokk ehitati linna idapoolsele küljele ning arheoloogid ja ajaloolased peavad seda kõrgeima järgu inseneriks.

4 Nad töötasid välja oma aja kõige täpsemad mõõtmistehnikad

Induse oru tsivilisatsiooni inimesed töötasid välja tehnikaid ja tööriistu, et mõõta muljetavaldavalt suure täpsusega pikkust, kaalu ja aega. Nad olid isegi esimeste homo-sapiensi seas, kes kasutasid ühtseid mõõtmeid nagu pikkus, aeg ja kaal. Induse territooriumilt leitud objektide terav uurimine viitab ulatuslikule erinevusele. Nende väikseim jagu, mis on märgitud Gujaratist leitud elevandiluust, oli umbes 1,7 mm, see on kõigi aegade väikseim pronksiaja skaalal registreeritud jagu. Kuid ajaloolased oletavad, et insenerid võisid kasutada kümnendkoha alajaotisi täpsusega 0,005 tolli. Nad kasutasid massi mõõtmiseks isegi kümnendkohalisi alajaotisi, mis ilmnesid nende heksaheedriliste kaaludega. Nende kaaludiagramm oli vahekorras 5: 2: 1 kaaludega 0,05–500 ühikut,

3 Neil oli maailma esimene hambaarst

Võite arvata, et hambaravi on üsna tänapäevane meditsiinipraktika, kuid see on üsna vana, tegelikult on see tõenäoliselt üle 7000 aasta vana. Induse oru tsivilisatsiooni inimesed harrastasid seda Harappani alguses.

2001 aastal, kui arheoloogid uurisid Induse oru tsivilisatsiooni alla kuulunud Mehrgarhis (Pakistan) Mehrgarhis kahe mehe jäänuseid, pakkusid Harappani varajasest ajast pärit inimesed ehk teadmisi protohambaravist. Hiljem, 2006. aastal, kinnitasid arheoloogid lõpuks, et kõige varasemad teadaolevad tõendid elava inimese hammaste puurimise kohta on leitud Mehrgarhist, Induse oru tsivilisatsiooni ajast.

Mehrgarhi neoliitikumi surnuaiast avastati 11 puuritud molaarkrooni üheksalt erinevalt täiskasvanult, mille vanus on arvatavasti 7500–9000 aastat.

2 Induse oru tsivilisatsioon oli peaaegu taevas

Induse oru tsivilisatsioon asus Induse jõe tasandikul, mis oli sel ajal vaieldamatult parim koht maa peal, kus oli tsivilisatsioon. Toidust ei puudunud ükski tsivilisatsiooni inimene. Tipptasemel Induse orus võis elada 5 miljonit inimest, see ei kõla 21. sajandil kuigi palju, kuid see oli suur saavutus 5000 aastat tagasi.

Induse oru tsivilisatsiooni üks parimaid omadusi (või nõrkust) on see, et nad olid rahuarmastavad inimesed. Hoolimata sellest, et arheoloogid leidsid rohkem kui 1050 asukohta ja asulat, oli sõjast, mõrvast või relvade kasutamisest märke väga vähe või üldse mitte. Nende vägivallatu olemus on täiesti vastuolus kaasaegse tsivilisatsiooniga Vana-Egiptusega, mille juhid olid alati tungivalt vallutanud naabermaid ja pidanud sõda teistega.

Induse oru tsivilisatsioonis oli äärmiselt rahumeelne ja edumeelne ühiskond, nende linnadel polnud tollal maa peal taevast puudu. Nad olid küpsetanud tellistest maju, millel oli drenaažisüsteem ja isegi veevarustus, mida veel maa peal võiksite küsida viis aastatuhandet tagasi.

1 Induse oru tsivilisatsiooni kokkuvarisemine on endiselt mõistatus

Induse oru tsivilisatsioonil oli inimkonna üldises arengus sadu aastaid hästi, kuid umbes 1800 e.m.a hakkasid ilmnema järkjärgulise languse tunnused. Tõenäoliselt 100 aastat hiljem umbes 1700 e.m.a hülgasid enamik inimesi lihtsalt linnad.

Kuigi languse täpne põhjus pole teada, on juhtumite selgitamiseks mitu teooriat. Mõni väidab, et Induse oru rahumeelne olemus ja relvade väljatöötamise vältimine oli ränk sõjaline strateegia ning Kesk-Aasiast pärit indoeuroopa hõimu, aarialaste, inimesed tungisid maale.

Paljud ajaloolased usuvad ka, et Induse oru tsivilisatsiooni kokkuvarisemise võis põhjustada ulatuslik põud ja tõenäoliselt kaubavahetuse langus Egiptuse ja Mesopotaamiaga.

Mõned usuvad, et ulatuslik maavärin muutis jõe kulgu täielikult, mis viis kastmisvee ja seeläbi rände puudumiseni. Kuid ka metsade raadamine, tuberkuloos või üleujutused võisid langusele kaasa aidata.

Kuid Induse oru tsivilisatsiooni inimesed ei kadunud ootamatult, paljusid selle tsivilisatsiooni elemente võib leida hilisematest kultuuridest, mis tekkisid sajandeid pärast nende kokkuvarisemist. Hiljutised arheoloogilised väljakaevamised näitavad, et Induse oru tsivilisatsiooni allakäik viis inimesi rohkem ida poole. Pärast aastat 1900 e.m.a kasvas saitide arv Indias märkimisväärselt. Tõenäoliselt elavad nende järeltulijad rahulikult Indias ja Pakistanis segamini kümnete teiste rassidega.