10 kõige veideramat matusetraditsiooni maailmas

See on loetelu huvitavatest ja veidratest rituaalidest, mille käigus eri kultuuridesse kuuluvad inimesed andsid oma lähedased Jumala elule pärast nende elu lõpetamist. Mõni matab oma lähedased, teine ​​aga põletab. Kuid mõned on maailmas kuulnud kõige veidramatest matusetraditsioonidest, millest olete teadmise pärast šokis. Lugege ette, et saada teada nende šokeerivate surmarituaalide ja traditsioonide kohta kogu maailmast.

Siin on nimekiri kõige kummalisematest matuserituaalidest kogu maailmast.

10 Reetmine

Famadihana on Madagaskari rahva matusetraditsioon Madagaskaril. Luude keerdumisena tuntud inimesed toovad oma esivanemate surnukehad välja perekonna krüptidest ja mähkivad nad värskesse riidesse, kui tantsivad surnukehadega haua ümber elava muusika saatel. See on madagaskari rahva viis aeg-ajalt oma surnud sugulasi ja lähedasi meenutada. Need inimesed kaevavad korrapäraste ajavahemike järel välja oma surnud keha jäänused ja mähkivad nad värsketesse riietesse. Pärast matmist oma külades nad matavad nad uuesti maha.

9 Seotud puuga

See traditsioon hõlmas surnute sidumist surnute külast leitud iidsete puude külge. Tõenäoliselt saavad seda rituaali harrastada ateistlikud inimesed, kes ei järgi mingeid kindlaid traditsioone ja kultuuri. See tagab, et nende surnud on alati inimeste südames ja rituaal on viis teistele meelde tuletada, et nad peavad valmistuma surmaks ja pärast seda elama.

8 Kirstude riputamine

See iidne rituaal, mida Hiina vanad dünastiad harrastasid, hõlmas kirstude väljapanekut kõrgetel kaljunukkidel. Nad usuvad, et kirstud peavad olema taeva lähedal, et nende surnud saaksid taevale lähemale. Kirstud avastasid arheoloogid nende iidsete tsivilisatsioonide jäänuste hulgast. Kirstude asetamine tähendas, et ikka veel mõte nende surnutest väga auväärses asendis ning nende vaimud ja vaim võivad vabalt mööda künkaid ja kive ringi liikuda.

7 massiline puhastamine

See iidne rituaalne tava Põhja-Ameerika Vaikse ookeani looderanniku põliselanike poolt. Rituaal seisneb selles, et kõik surnud inimesed visatakse linna, küla või linna lähedusse ühte auku ja lastakse seejärel metsloomad surnukehadest toitmiseks lahti lasta. Nii ei pea sugulased tegema muid meetodeid, nagu matmine ja tuhastamine. Kehade hävitamine selle meetodi abil võimaldab surnutel elada edaspidi ainult ühes vormis ja neil pole reaalses maailmas ühtegi asja, isegi mitte oma keha.

6 Surnute paljastamine raisakotkadele

Veel üks veider traditsioon, mille Mumbai Parsi kogukond taaselustab. Peamiselt rituaal, mida harrastab zoroastria religioon, valmistades surnu esmalt puhtaks ja vannitades ning seejärel püstitades nad oma religioossete templite tornidele raisakotkade ette. Selle traditsiooni idee seisneb selles, et surnud peavad vabanema oma füüsilistest vormidest ja peavad ellu jääma ainult ühes olendis ehk oma vaimus.

5 tuhastamine

Ikka tänapäevases maailmas harrastatud rituaal hõlmab korraliku puidust platvormi asetamist ja seejärel surnute süütamist. Tuhastatud surnukeha täidetakse seejärel purgis, mida surnu lähedased lähedalt hoiavad. Osa surnutest jätab oma elus testamendid, kuidas nad sooviksid oma tuhka utiliseerida. Mõni soovib, et ta vabaneks kosmoses, mõni Indias elav soovib, et ta lennutataks Gangese jõkke või mõnda muusse ookeani ja mõni sooviks, et lähedased hoiaksid neid lähedal.

4 kägistamine

See tänapäevane praktika on ammutanud ideid iidsest Sati rituaalist. Traditsiooniline matusetseremoonia Vaikse ookeani lõunaosas asuval Fidži saarel hõlmab lahkunu lähedaste ja lähedaste tapmist. Praktika viitab sellele, et surnuid ei tohiks jätta üksi teise maailma ning neil peab olema järgnev lähedane, et muuta surma protsess vähem valusaks. Vaadake ka imelike pulmarituaalide loendit .

3 Kannibalism

Üks kõige kummalisemaid matusetraditsioone Paapua Uus-Guineast ja Brasiiliast, kus kogukond pidutses lahkunu surnukehaga. Nüüd on seda ebainimlikku praktikat harva harrastatud tõenäoliselt alatoitumusega rahvastelt, kes otsisid muid võimalusi enda toitmiseks. Kannibalism jättis seega igasuguse keha hävitamise vajaduse. Surnu perekond kogunes surnukeha ümber ning kasutas tule ja muude põhivahendite abil söödavat. Seda harrastatakse teadaolevalt ka rahvastes, kes elasid peamiselt džunglites ellu ja neil polnud palju süüa, välja arvatud ürdid ja taimed.

2 Taeva matmine

Üks kõige kummalisemaid matusetraditsioone, mis siiani praktikas on. Taeva matmine või rituaalne lahkamine on matusepraktika Hiina Tiibeti, Qinghai ja Sise-Mongoolia provintsides. Inimese laip lõigatakse väikesteks tükkideks ja asetatakse mäetipule, paljastades selle elementidele (mahabhuta) ja loomadele – eriti röövlindudele. Taevase matmise ülesanne on lihtsalt säilmed võimalikult heldelt utiliseerida. Enamik tiibetlasi ja paljud mongolased peavad kinni Vadžrajaana budismist, mis õpetab vaimude rännet. Nad uskusid, et keha pole vaja säilitada, kuna see on nüüd tühi anum. Linnud võivad seda süüa või loodus võib selle laguneda.

1 tund

Sati on hinduismi usundist pärit väga vana traditsioon. Tänapäeval harrastatakse seda harva. Sati oli omamoodi karistus naisele, kelle abikaasa on surnud, st see puudutas peamiselt leseid. Teadaolevalt kasutavad seda traditsiooni mitte ainult hindud, vaid ka mõned teised kultuurid. Lesk oli sunnitud ennast põletama, et ohverdada ennast vägevatele võimudele oma mehe surma tõttu. Selle rituaalse praktika peamine põhjus võib olla see, et üksikul naisel pole pärast mehe surma siin maailmas kohta ja ta peab ennast meelsasti ohverdama jumalate ees. Vaata ka; 10 kõige kummalisemat praktikat, mida ikka tehakse.