{"id":246977,"date":"2022-01-04T06:40:00","date_gmt":"2022-01-04T03:40:00","guid":{"rendered":"https:\/\/inform.click\/10-koige-voimsamat-lopurida-romaanides\/"},"modified":"2022-01-04T07:06:00","modified_gmt":"2022-01-04T04:06:00","slug":"10-koige-voimsamat-lopurida-romaanides","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/inform.click\/et\/10-koige-voimsamat-lopurida-romaanides\/","title":{"rendered":"10 k\u00f5ige v\u00f5imsamat l\u00f5purida romaanides"},"content":{"rendered":"<p>\n  M\u00f5ni p\u00e4ev tagasi koostasin nimekirja teemal &#8221; <a href=\"https:\/\/inform.click\/et\/10-koige-voimsamat-avarida-romaanides\/\" title=\"10 k\u00f5ige v\u00f5imsamat avarida romaanides\">10 k\u00f5ige v\u00f5imsamat avarida romaanides<\/a> &#8220;. N\u00fc\u00fcd m\u00f5tlesin selle peale, mulle puges tunne, et sulgemine on ilmselt v\u00f5imsam kui algusjooned, sest need on stsenaarium, mis v\u00f5imaldab meil tunda r\u00f5\u00f5mu romaani viimasest korrast. Niisiis uurime seekord romaanide 10 k\u00f5ige v\u00f5imsamat l\u00f5purida:\n<\/p>\n<p>\n  <strong>M\u00e4rkus:<\/strong> nimekiri sisaldab spoilereid.\n<\/p>\n<h2>\n  <strong>10 V\u00f5\u00f5ras Albert Camus<\/strong><br \/>\n<\/h2>\n<p>\n  &#8220;Et k\u00f5ik saavutataks, et ma tunneksin end v\u00e4hem \u00fcksikuna, j\u00e4i loota vaid seda, et minu hukkamise p\u00e4eval peaks olema tohutu hulk pealtvaatajaid ja et nad tervitaksid mind hukkam\u00f5istmist.&#8221;\n<\/p>\n<p>\n  <strong>Romaani kohta:<\/strong> 1942. aastal ilmunud raamat on Camusi &#8220;absurdfilosoofia&#8221; ja &#8220;eksistentsialismi&#8221; n\u00e4ide, kus kangelane m\u00f5istetakse hukka selle eest, et ta ei m\u00e4nginud oma osa \u00fchiskondlikus m\u00e4ngus. Siin on h\u00e4mmastavalt palju s\u00fcgavust, mida kirjanik suudab oma lihtsa ettekandega edasi anda.\n<\/p>\n<p>\n  <strong>9 Noore Wertheri kurbused, autor Johann Wolfgang Von Goethe<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n  <br \/>\n  &#8220;Kella kaheteistk\u00fcmne ajal hingas Werther hinge. Korrapidaja juuresolek ja tema rakendatud ettevaatusabin\u00f5ud hoidsid h\u00e4irimist \u00e4ra; ja sel \u00f5htul \u00fcheteistk\u00fcmnendal tunnil pani ta surnukeha sekkuma sinna, mille Werther oli endale valinud. Korrapidaja ja tema pojad j\u00e4rgisid surnukeha hauani. Albert ei suutnud nendega kaasas olla. Charlotte'i elu oli meeleheitel. Surnukeha kandsid t\u00f6\u00f6mehed. \u00dckski preester ei k\u00e4inud. &#8221;\n<\/p>\n<p>\n  <strong>Romaani kohta:<\/strong> P\u00e4rast koopiate kasside enesetappude epideemia levitamist 1774. aastal on Noore Wertheri kurbustel olnud suur m\u00f5ju Saksamaa hilisemale romantilisele kirjandusliikumisele. Tegelikult oli romaanil praktiliselt h\u00e4mmastav kultuuriline m\u00f5ju kaasaegsele Euroopale, mida nimetatakse \u201eWertheri efektiks&#8221;, mis pani kogu mandri noori mehi riietuma muu hulgas romaanis Wertherile kirjeldatud riietusstiilis.\n<\/p>\n<h3>\n  <strong>8 Alice'i seiklust imedemaal Lewis Carroll<\/strong><br \/>\n<\/h3>\n<p><a href=\"https:\/\/inform.click\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/post-66813-60981ad9c67b8.webp\" data-rel=\"lightbox\"><img decoding=\"async\" class=\"SDStudio-light-box-enable SDStudio-editor-tools-md-imp\" src=\"https:\/\/inform.click\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/post-66813-60981ad9c67b8.webp\" alt=\"\" \/><\/a> &#8220;L\u00f5puks kujutas ta endale pilti, kuidas see sama v\u00e4ike \u00f5de temast saab hiljem kasvanud naine; ja kuidas ta hoiab k\u00f5igi oma k\u00fcpsete aastate jooksul oma lapsep\u00f5lve lihtsat ja armastavat s\u00fcdant; ja kuidas ta koguneks oma teiste v\u00e4ikeste laste kohta ja muudaks nende silmad s\u00e4ravaks ja innukaks paljude kummaliste juttude abil, v\u00f5ib-olla isegi ammuse Imedemaa unen\u00e4oga; ja ta tunneks k\u00f5igi nende lihtsate muredega ja leiaks r\u00f5\u00f5mu k\u00f5igist nende lihtsatest r\u00f5\u00f5mudest, meenutades omaenda lapseelu ja \u00f5nnelikke suvep\u00e4evi. &#8221;<\/p>\n<p>\n  <strong>Romaani kohta:<\/strong> 1865. aastal kirjutatud romaan m\u00e4ngib loogikaga nii v\u00f5luv\u00e4el, et seda armastavad nii t\u00e4iskasvanud kui ka lapsed. \u201eAlice Imedemaal&#8221; (l\u00fchem nimi) illustreerib k\u00f5ige paremini \u201ekirjandusliku jama&#8221; \u017eanrit ja on aastate jooksul olnud tohutult m\u00f5jukas oma narratiivse stiili ja \u00fclesehituse, kujundite ja tegelaste poolest, eriti fantaasia\u017eanri osas.\n<\/p>\n<h2>\n  <strong>7 Jutt kahest linnast Charles Dickens<\/strong><br \/>\n<\/h2>\n<p><a href=\"https:\/\/inform.click\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/post-66813-60981adbd66bc.webp\" data-rel=\"lightbox\"><img decoding=\"async\" class=\"SDStudio-light-box-enable SDStudio-editor-tools-md-imp\" src=\"https:\/\/inform.click\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/post-66813-60981adbd66bc.webp\" alt=\"\" \/><\/a> &#8220;Ma olen palju-palju parem asi, mida ma teen, kui ma olen kunagi teinud; see on palju-palju parem puhkus, kus k\u00e4in, kui kunagi varem olen teadnud &#8220;- tegelase m\u00f5tted enne giljotineerimist.<\/p>\n<p>\n  <strong>Romaani kohta:<\/strong> Sel ajal, kui Dickens selle raamatu kirjutas, oli ta \u00fcks populaarsemaid ja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsemaid inglise kirjanikke maailmas. Austatud klassik, raamat on meisterlikult kirjutatud pinge, huumori, sisuka kirjelduse, omap\u00e4raste tegelaskujude ja sentimentaalsete meelelahutust\u00fckkidega, kommenteerides samal ajal vastavat sotsiaalset seisundit, st Prantsuse revolutsiooni.\n<\/p>\n<p>\n  <strong>6 Sada aastat 0f \u00fcksindust Gabriel Garcia Marquez<\/strong>\n<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/inform.click\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/post-66813-60981adde0c30.webp\" data-rel=\"lightbox\"><img decoding=\"async\" class=\"SDStudio-light-box-enable SDStudio-editor-tools-md-imp\" src=\"https:\/\/inform.click\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/post-66813-60981adde0c30.webp\" alt=\"\" \/><\/a> &#8220;Enne l\u00f5plikule joonele j\u00f5udmist oli ta aga juba aru saanud, et ei lahku sellest toast kunagi, sest oli ette n\u00e4ha, et tuul peegeldab linnade (v\u00f5i miraa\u017eide) ja pagendatakse inimeste m\u00e4lestustest t\u00e4pne hetk, mil Aureliano Babilonia l\u00f5petab p\u00e4rgamentide de\u0161ifreerimise ja et k\u00f5ik neile kirjutatu on kordumatu juba iidsetest aegadest ja igavesti, sest saja aasta pikkusele \u00fcksildasusele hukka m\u00f5istetud v\u00f5istlustel ei olnud teist v\u00f5imalust maa peal. &#8221;<\/p>\n<p>\n  <strong>Romaanist:<\/strong> kahtlemata meistriteos, mis on t\u00f5lgitud 37 erinevasse keelde ja mida on m\u00fc\u00fcdud \u00fcle 30 miljoni eksemplari. Esmakordselt hispaania keeles 1967. aastal ilmunud Sada aastat \u00fcksildust oli Ladina-Ameerika kirjanduse, luule ja kriitika buumi esindusromaan 1960. \u2013 1970.\n<\/p>\n<h2>\n  5 Lugeja Bernhard Schlink<br \/>\n<\/h2>\n<p><a href=\"https:\/\/inform.click\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/post-66813-60981adfa7ba4.webp\" data-rel=\"lightbox\"><img decoding=\"async\" class=\"SDStudio-light-box-enable SDStudio-editor-tools-md-imp\" src=\"https:\/\/inform.click\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/post-66813-60981adfa7ba4.webp\" alt=\"\" \/><\/a> \u201eNiipea kui New Yorgist naasin, annetasin Hanna raha tema nimel Juudi Liigale Kirjaoskamatuse vastu. Sain l\u00fchikese, arvuti abil koostatud kirja, milles Juudi Liit t\u00e4nas pr Hanna Schmitzi hr annetuse eest. Kirja taskus, s\u00f5itsin surnuaiale, Hanna hauale. See oli esimene ja ainus kord, kui ma seal seisin. &#8221;<\/p>\n<p>\n  <strong>Romaanist:<\/strong> Saksa \u00f5igusprofessori ja kohtuniku kirjutatud m\u00f5istujutt, mis k\u00e4sitleb raskusi, millega s\u00f5jaj\u00e4rgne sakslaste p\u00f5lvkond oli holokausti m\u00f5istmisel silmitsi seisnud. Raamat p\u00e4lvis mitu auhinda ja seda t\u00f5lgiti erinevatesse keeltesse. See on lisatud isegi saksa kirjanduse ja holokaustikirjanduse k\u00f5rgkoolide kursuste \u00f5ppekavadesse. 2008 aasta filmim\u00e4ngimisel oli viis akadeemia nominatsiooni ja Kate Winslet v\u00f5itis parima naisn\u00e4itleja.\n<\/p>\n<h2>\n  4 Notre-Dame'i k\u00fc\u00fcrakas Victor Hugo<br \/>\n<\/h2>\n<p><a href=\"https:\/\/inform.click\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/post-66813-60981ae1c6a68.webp\" data-rel=\"lightbox\"><img decoding=\"async\" class=\"SDStudio-light-box-enable SDStudio-editor-tools-md-imp\" src=\"https:\/\/inform.click\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/post-66813-60981ae1c6a68.webp\" alt=\"\" \/><\/a> &#8220;&#8230; Teine luustik, mis hoidis seda [\u00fchte] nii l\u00e4hedalt, oli mehe oma. M\u00e4rgati, et selgroog oli k\u00f5ver, pea tihedalt abaluude vahel ja \u00fcks jalg l\u00fchem kui teine. Pealegi ei olnud ta kael katki ja oli ilmne, et teda ei poos. Inimene, kellele need luud kuulusid, pidi seega ise siia tulema ja siin surema. Kui teda \u00fcritati lahti l\u00fc\u00fca luust, mille ta kinni pani, murenes ta tolmuks. &#8221;<\/p>\n<p>\n  <strong>Romaani kohta:<\/strong> See on prantsuse romantiline v\u00f5i gootiline romaan, mis ilmus aastal 1831. Pealkiri viitab Pariisi Notre Dame'i katedraalile, mille \u00fcmber see lugu peamiselt keskendub.\n<\/p>\n<h2>\n  3 Suur Gatsby F. Scott Fitzgerald<br \/>\n<\/h2>\n<p><a href=\"https:\/\/inform.click\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/post-66813-60981ae38db45.webp\" data-rel=\"lightbox\"><img decoding=\"async\" class=\"SDStudio-light-box-enable SDStudio-editor-tools-md-imp\" src=\"https:\/\/inform.click\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/post-66813-60981ae38db45.webp\" alt=\"\" \/><\/a> &#8220;Nii et me l\u00f5ime edasi, paadid hoovuse vastu, kantakse lakkamatult tagasi minevikku.&#8221;<\/p>\n<p>\n  <strong>Romaanist:<\/strong> k\u00e4sitatakse hoiatava muinasjutuna, mis on seatud m\u00f6irgavate kahek\u00fcmnendate v\u00f5i d\u017e\u00e4ssiajastu ajal. Fitzgeraldi magnum opus oli inspireeritud tema enda kogemustest ja selle teema on sotsiaalne murrang, vastupanu muutustele, idealism, dekadents ja uskumatud liialdused.\n<\/p>\n<h2>\n  2 Markus Zusaki raamatuvaras<br \/>\n<\/h2>\n<p><a href=\"https:\/\/inform.click\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/post-66813-60981ae5eabb9.webp\" data-rel=\"lightbox\"><img decoding=\"async\" class=\"SDStudio-light-box-enable SDStudio-editor-tools-md-imp\" src=\"https:\/\/inform.click\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/post-66813-60981ae5eabb9.webp\" alt=\"\" \/><\/a> &#8220;Mind j\u00e4litavad inimesed&#8221; &#8211; r\u00e4\u00e4gib jutustaja &#8220;Surm&#8221;.<\/p>\n<p>\n  <strong>Romaani kohta:<\/strong> 2005. aastal ilmunud raamat on v\u00f5itnud arvukalt auhindu ja oli \u00fcle aasta The New York Timesi enimm\u00fc\u00fcdud toodete nimekirjas. Soovitav on re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Brian Percivali 2013. aasta filmimuutus. Selles osalevad kaks parimat n\u00e4itlejat, Emily Watson ja Geoffrey Rush.\n<\/p>\n<h2>\n  1 Loomakasvatus George Orwell<br \/>\n<\/h2>\n<p><a href=\"https:\/\/inform.click\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/post-66813-60981ae7f088a.webp\" data-rel=\"lightbox\"><img decoding=\"async\" class=\"SDStudio-light-box-enable SDStudio-editor-tools-md-imp\" src=\"https:\/\/inform.click\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/post-66813-60981ae7f088a.webp\" alt=\"\" \/><\/a> &#8220;V\u00e4ljas olevad olendid vaatasid sea seast inimesele ja j\u00e4lle sigalt inimesele; aga juba oli v\u00f5imatu \u00f6elda, kumb oli. &#8221;<\/p>\n<p>\n  <strong>Romaanist:<\/strong> allegooriline romaan nii metssigade, sigade, p\u00f5rsaste, hobuste, eeslite, lammaste, lehmade kui ka d\u00fcstoopilises maailmas elavate inimestega. Orwell sai idee sellest poliitilisest satiirist, kui n\u00e4gi k\u00fcmneaastast noort poissi piitsutamas, kui olend \u00fcritas end p\u00f6\u00f6rata. Seej\u00e4rel tabas teda, et kui loomad peaksid \u00fchel p\u00e4eval m\u00f5istma oma v\u00f5imu, p\u00f6\u00f6rduks m\u00e4ng inimeste vastu. Ta n\u00e4gi, et mehed kasutavad loomi \u00e4ra just nii, nagu nad kasutavad \u00e4ra oma liigi n\u00f5rgemat olemist.\n<\/p>\n<\/p>\n<div id=\"PostUnique_PostSource\" style=\"padding-top: 50px\">\n  : <a target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\" href=\"https:\/\/www.wonderslist.com\/10-powerful-closing-lines-in-novels\/\">wonderslist.com<\/a>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Romaanide k\u00f5ige v\u00f5imsamate l\u00f5puliinide k\u00fcmme parimat; &#8220;V\u00e4ljas olevad olendid vaatasid sea seast inimesele ja j\u00e4lle sigalt inimesele; aga juba oli see v\u00f5imatu<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":50640,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_wp_rev_ctl_limit":""},"categories":[429,351,520],"tags":[],"class_list":["post-246977","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kirjandus","category-meelelahutus","category-raznoe"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/246977","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=246977"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/246977\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/50640"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=246977"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=246977"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=246977"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}